Täna öösel sain ma näha oma elu võrratuimat vaadet!
Käisime 4kesi twintoweri katusel. Kõige kõrgemal, kuhu meil oli võimalik minna. Ronisime isegi mööda libedat redelit üles ning nägime tervet Tallinnat. Nii palju kui seda näha oli. Udu oli tohutult paks. Õnneks suunas tuul selle 5minutiga mere poole liikuma ning me saime palju parema vaate.
Olin ka oma kaamera kaasa võtnud ning hoolimata minu värisevast käest ja niiskest ilmast sain palju lahedaid pilte.
Üle serva alla vaadates mul kõhedat tunnet ei tekkinudki, kusjuures piire oli vaevalt põlvekõrgune. Vahest ma ei olnud lihtsalt hirmulainel tol hetkel, aga kõik tundus nii pisike. Maja ees seisvaid autosid oli väga raske ette kujutada nii väikestena.
Olime kusagil pool tundi vähemalt katusel. Ma oleks sinna tahtnud isegi päikesetõusu vaatama jääda, kuid ajaliselt poleks see kellelegi teisele sobinud.
Redelist oli tegelikult ikka üpris jube alla ronida. Kõik oli märg ja kontsad ei kuulu kohe kindlasti minu olematu mägironimisvarustuse hulka. Õnneks on mul piisavalt toredad sõbrad ning mind turvati, kui ma hakkasin alla ronima:)
Kell 4.15 olevat Nelipühi juures noortel kogunemine ülemaailmse palvepäeva jaoks. Tahtsin sinna tohutult minna, kuid jällegi ei oleks see ajaliselt teistele sobinud. Samas, ma ei pea ju olema kindlalt kusagil üritusel, et päevaga kaasa minna. Loeb see, mis on südames:)
Praegu vaatan satilt GodTV-d. Seal on klippe üle maailma toimunud üritustest, mis tänase päevaga seotud on. Kõik see, mis toimub mujal on nii võrratu. Praegu näidatakse Hong Kongis toimunud staadionikoosolekut. Terve hiiglaslikus suuruses staadion on paksult rahvast täis. Võrratu!
Ma tean, et parima tahtmise ja julguse juures suudame ka meie midagi nii suurt Eestis korda saata! Juba järgmisel aastal kavatsen ma 100%liselt minna sinna kogunemisele. Siis ei sega mind enam ükski kellaaeg, sest olen leidnud endale endavanused sõbrad/sõbrannad, kellega koos aega veeta ning ka vanematest sõpradest on mul jätkuvalt palju rõõmu:)

Know the Truth, don't mess with your lives!



Reedel käisin Outseti kontsertil. Olin ju võitnud sinna kaks piletit ja nende kasutamata jätmine oleks olnud totrus.
Jõudsin linna kella kuue paiku. Tormasin kiirelt läbi Watson'i meigipoest ning ostsin endale tumepunase huuleläike. Ma nimelt kaotasin oma vana eelmisel esmaspäeval ära.
Viru väljaku juures olevate purskkaevude juures märkasin midagi väga ebatavalist. Seal seisis üks kodutu ning tegi mängupüstoliga enesetappu. Seda oli nii õudne vaadata, kuid siiski olin ma Jumalale tänulik, et ta polnud lasknud tol inimesel leida päris püstolit. Salamahti õnnestus mul teiste uudistajate vahelt ka pilti teha. Järele mõeldes tundub, et see vanamees on mulle juba kusagilt mujalt varem silma jäänud. Millega aga, seda ma ei oska öelda.
Seistes Kinomaja ukse ees silmasin ma õige pea kaugusest lähenevat tuttavat kuju - Ahtit. Temale olin ma lubanud oma teise tasuta priipääsme.
Ajasime tuttavatega üle 45minuti maja ees juttu ja kellelgi ei tulnud pähe mõtetki minna siseruumidesse. Outseti kontsert hilines niigi veerand tundi ja sain seetõttu ajada Priidu ja teiste bändiliikmetega veidi juttu. Pilte tegin ka ja jäin nendega rahule:)