teisipäev, 31. august 2010

Mul ei tulnud mõttessegi, et värvimisest võib lõpuks ära tüdineda.
Nüüd see siis juhtus. Teha on veel vaid üks, tänavapoolne, sein ning käsi ei tõuse seda enam lõpetama.
Pigem pintseldaks plekk-katust.
Aga kuna poolikud projektid ei ole kasulikud, tuleb eelmine ettevõtmine enne ära lõpetada. Pealegi, nagunii tuleb punase pleki võõpamisel ette takistusi.
Äkki siis ikka hakkaks mõne aja pärast uuesti pihta...

Igatahes.
Nüüd olen minagi IDmaailmas. Ühendasin paika kaardilugeja ning jalutasin läbi kõik pähetulnud tähtsamad saidid, kus midagi huvitavat sellega teha oleks.

Hommikul vedsin end viimase jõuga trenni. Viimast päeva kehtis sõbrapakkumine ning kindlasti tuli seda ka kasutada.
Miskipärast tundub mulle, et suudan end kergemini vedada 9.30algavasse trenni kui loengusse. Äritegevuse alused kõlab küll huvitavana, kuid kahtlen, kas mu keha ka nii arvab. Ta eelistab pigem magada või trenni teha.

esmaspäev, 30. august 2010

3loengut - 3x 1,5h!
Nendest kaks järjest arvuti ees.
Pean end küll suureks arvutisõltlaseks, kuid mitte nii hulluks. Silmad olid juba esimese poole tunniga pahupidi ning uni tükkis peale.
Põhimõtteliselt vastasime küsimustele, mille vastuseid niisamagi teadma peaksime. Nende kirjapanek oli aga paras piin. Katsuge ise seletada asju viisil: kliki sinna, seejärel paremklikk, loo otsetee ja sada muud asja:D
Inglise keele loeng möödus mingit '92 aasta Oxfordi testi täites. Ootasin küll paremat tulemust kui 79 100st, aga arvatavasti oli asi selles, et suvi oli vahel ning õpitu ununes veidi ära:)

Minu tunniplaan sokiti ära. Nimelt otsustas juhataja kolmapäeva siiski loengutega täita. Vabaks jääb ainult reede... See tähendab aga omakorda seda, et pean vaatama üle, mis mu töögraafikust saab. Loodan, et saan oma 86tundi ikka kokku.

Homne päev tuleb väga värvine. Nimelt värvin üle ka maja tänavapoolse fassaadi ja teen algust plekk-katusega. Viimast on paraku kätelt tunduvalt raskem maha saada. Oma suure mökerdamisoskuse tõttu tuleb varuda mitmeid liitreid nitrolahustit.

Hästi lahe video;) PS. Meie kiriku noored ja tantsijad

reede, 27. august 2010

Värske tudengihakatis.

Täisõppes 2päeva kooli nädalas. Naljanumber? :D mulle sobib!
Hiljem on 3

neljapäev, 26. august 2010

Kessul sai suvehooaeg läbi

... mis tähendab, et ta sai korraliku karvapesu (vastutahtmist, nagu alati) ja hetkel naudib sooja pliidi ees oma ilusat elu.

Kuigi ilm õues kisub juba halliks, ei jäta ma jonni ning jätkan maja värvimist. Kasvõi lausvihmas. Täna piirdusin ainult seenevihmaga. Rohkem lihtsalt alla ei kallanud.
Pealtnäha pisike tünn värvi võib ära teha tohutu töö. Imeline on üles vuntsida OMA KODU. Kõike teen ainult meile kahele ning teised võivad möödudes vaatepilti lihtsalt nautida. Meie saame lausa sees elada.
Ega ta tehnilise seisukorra poolest just parim ole, aga katus on peal ja seinadki hoiavad sooja. Viimase lihvi annavad värvitud aknad ja fassaad.

Toas hõõguv ahi on kindel kodutunde tekitaja. Loomulikult on kõige suurem ülesanne maja elanikel, kuid iga nipp on alati teretulnud:)

teisipäev, 24. august 2010

Kaks päeva täies tegevuses.
Esimene oli seda aga kindlasti rohkem kui teine:)

Värvisin pool maja üle. Tõsi küll, vähemalt üks värvikiht on vaja sellele veel lisada. Lausa kena on vaadata juba:) Paraku näeme seda ilu ainult meie, kes me siin tagahoovis ringi tatsame.
Tänavapoolsele küljele pole me isegi krohvimisega veel jõudnud. Enne seda on veel pool seina vaja "maha lammutada", ehk fassaadipraod välja lõhkuda, et neid siis uuesti kinni mötsima hakata.
Uue katuse leidsime ka. Otsustasime koheselt, et meil ükstapuha, mis värvi see on, peaasi et peab! Noh ja nüüd on see siis see on roheline/pruun/punane. Valisime kõige odavama, jäägivaliku. Pole ju tähtis, kas plekkkatusel on peal mõni kriim või on see lausa erinevat värvi. Lõbusam on ta igatahes.
Ja kui paigaldatud katus näeb väga õudne välja, saame selle alati mõnesaja krooniga ühevärviliseks teha.
Esialgu on olulisim, et sisse ei sajaks.

...Oh (üli)kooliaeg, oh (üli)kooliaeg, millal sina tuled...
ja nii edasi...
Reedest aktust võib pidada minu järgmise eluetapi vahepunktiks. Jätan ma ju seal kursusekaaslastele esimese mulje ning alati oleks hea, kui see oleks positiivne:)

Homme ootab mind ees julgustükk. Küsin nimelt palka juurde. Vastasel juhul olen lihtsalt sunnitud töökohta vahetama, sest muidu ei saa ma õppemaksuga häid suhteid. Tegelikult makstud saaksin ikka, aga ei taha oma pangaarvet miinusesse lasta. Nimelt on üks summa, mida mina pean nulliks ning kui on alla selle, siis on juba rahaline seisund negatiivne.
Lisaks sellele saab alguse minu töömaraton. Kaks päeva hommikuses vahetuses (loe: võitlust unega) ja seejärel, pärast aktusepäeva, 2pikka päeva.

Minu soovitus: Nautige ilma. Ükskõik, milline ta parasjagu ka poleks. Võtke aiatool, asetage see lageda taeva alla. Sulgege silmad ning tundke vihmapiiskade hellitusi oma näol.
Raske on hoida tagasi naeratust, sest nii hea on olla tänulik!:)

pühapäev, 22. august 2010

Tip-tap, tipa-tapa-tip-tap

Sünnipäev on tore päev. Kena, et see varsti jälle tuleb;)



Aga mina sain eritellimusega kaelaehte ja kõrvarõngad - vahtralehed:)
Sain veel sünnipäevahommikul ise valmistamist vaatamas käia. Kõrvarõngad on rippuvad ning samasuguse kujuga nagu kõrvaloleval pildil olev kaelaripats. ...telefoniga pildistasin...

20da õhtul käisime ka Sauel. Seal algas kõik mulle laulmisega ja samuti ka lõppes. Ei, ei, sünnipäevalaule ei lauldud. Igasugu Manni ja panni ning Elagu ja klaasid kokku kõlagu laulud hoopis.
Eile, 21dal pidasin aga sõpradega sünnipäeva. Minu lauamängu-erist kujunes välja hoopis Aliase-eri. Meeldivaks õhtuks polnudki rohkem vaja kui Aliast, kandikutäis maki'sid ja 2l kokakoolat. Loomulikult ka hea seltskond on vajalik.

Pärast kaht tööpäeva ootab mind sama palju vabu päevi. Tuleb siis nendest võtta, mis vähegi võimalik, sest kolmapäevast alates on täielik tormijooks - kool, töö ja veel kord kool.
Loodan, et septembri graafik tuleb enamvähem normaalme ja saan end kenasti kooli sisse elada.

neljapäev, 19. august 2010

Lihtsamast lihtsamat teed otsides


Minu 11st tunnist sai 12.
Õnneks kogunes 220.- tippi, mis on minu jaoks lausa ulmeline.

Vaba täna ja homme, kuid laiskusest ei viitsi isegi mitte süüa teha.

Rolleri kate on peaaegu valmis. Alumisse äärde veel ainult kumm/pael sisse vedada. Arvan, et pisiõmblusi tuleb veel kindlasti teha, kuid peamine on valmis:)
Õue proovima ei taha ka minna. Tuuline ja üldse mitte lõbus. Üksinda eriti.
Nimelt on Siim juba esmaspäevast saati Saaremaal. Täna pidi lõpuks jõudma, eks näeb.
Igatahes saaks kate kindlasti poriseks kui üksinda proovima läheksin.
Aias toimetamine on samuti tuulise ilma tõttu listist väljas. Toas tolmu imeda ka ei viitsi, sest kõht on tühi.
Suppi võiks teha, aga seda ka ei viitsi. Üleeile sain töö juures püreesuppi süüa. See võitis mu südame. Hetkelgi üks supiretsept lahti, aga poodi kapsa järele minek on tohutu katsumus. Tundub, et tühja kõhuga on lihtsam:D
Nüüd ma saan pihta, mida Lin mainis. Nimelt pidavat üksi olles isegi toidutegemine ära ununema:D

Sünnipäev on homme, pidamine ülehomme. Üsna pisike tuleb, aga loodan, et hubane:)
Et siis laupäeval, kell 19, Nõmmel

teisipäev, 17. august 2010


Homme veel 11tunnine vahetus ja siis mõned päevad vaba.

Ma lihtsalt ei ole veel jõudnud, kedagi oma sünnipäevale kutsuda.
Muide, see toimub laupäeva õhtul:D kell 19, meiekal.
Lauamängu eri!
Sünnipäev on tore päev.
Eriti lahe on seda tähistada 3päeva enne ning shopates!:)
Tulemus : eriti püssid Muhu mustriga kontsad ja elektrisinine seelik:)

pühapäev, 15. august 2010




Hood... =)
Praegu vaatan ja muigan, kui ajuvaba ma olla võin:)
Igatahes..
Täna saime oma kauaoodatud tähelepanu. Vähemalt, mina ootasin seda. Aega läks, kaks kuud, aga meelde tulime:D

Pläkutada maha pool pühapäeva - nii mina kui mina üldse olla saan!
*Ei, mul ei ole kõhtu. Lihtsalt külje pealt näeb kleit selline välja. Nii vormis pole ma veel varem olnudki kui praegu:)
*Minu mõistes tähendab pläkutamine lihtsalt jutuajamist - mitte midagi negatiivset:)

laupäev, 14. august 2010

Täitsa lõpp, kadedus tekib, kui vaatan ühe teise pulma pilte.
Kõik oli nii 100% jäädvustatud ja iga pisiasi nii viimasepeal.
Ühispilte tuleb teha ülevalt alla või mäeserval, muidu lähevad inimesed kaduma:/
Mul ongi vist fotodega nõrkus..

...samas... usun, et nende pulma pisijubinad maksid üle mõistuse liialt. Tõsi küll, see on üks kord elus, aga siis ei peagi kohe terve elu raha ära raiskama..

..ja romantikat võiks ka rohkem olla.. tegelikult.. üldse olla.

Järgmine reede on juba mu sünnipäev. Mõtlesin, et võiks pidada seda laupäeval. Teha lihtsa lauamänguõhtu ja niisama olla. Nüüd, telefonis nimesid üle vaadates, leian ainult 2inimest, kui sedagi, kellega midagi ette võtta. Ei teagi, kas üldse midagi teha:S
Ja noh.. Siis tuleb Siimul idee, et võiks öönoorteka teha Kosel. Ja millal? ...mõtleme... loomulikult järgmine reede või laupäev, öö läbi...

Täna käisime suguvõsa kokkutulekul. Nägime esimest korda oma sugulasi.
Varem olin alati arvanud, et mul on väike suguvõsa - ei ühtegi tädi ega onu, ega midagi. Nüüd selgus, et neid ikka jagub ning mul on isegi onu ja tädid. Neid pool-lisasid mina ei armasta. Kaks poolikut teevad kokku ühe terve, seega on asi korras.:)
Kõik olid nii armsad ja lahedad. Väike ühisjoon oli ka igaühes olemas.

Pidasime heinamaal piknikku ning käisime rabajärves ujumas. Mõlemad tegevused olid minu jaoks esmakordsed.

Ilmaga läks meil samuti ülihästi. Saime nii vihma, päikest, kui ka veidike tuult. Vihma käest pääsemiseks ajasime oma autod taguotsi-pidi kokku ning kinnitasime luukide vahele presentkatte.
Loodan, et isa jäi kõigega rahule. Ta on väga tagasihoidlik inimene, eriti seltskonnas. Ei kipu väga vestlust alustama. Aga tohutult lahe ja armas!:) Ning sulandumisel aitasid kaasa ka jutukamad kaaslased:)

reede, 13. august 2010

Pauluse 2. Kiri tessalooniklastele 3:7-9

Ülesõhutus töötegemiseks:)

teisipäev, 10. august 2010

Tšempion aja surnukslöömises

Kaks päeva möödas. Täis täielikku mittetegemist. Vähemalt midagi tarvilikku küll aetud ei saanud.
Noh, kui, siis pulmakleidi sain spacebag'i sisse surutud ning vaakumisse tõmmatud. Loodan, et korsetiosa vormist välja ei lähe:)

Hommikuses vahetuses homme. 7st juba kohvikusse. Magama peaks ka kunagi minema, aga ei tea, millal jõuan. Lihtsalt arvuti imeb sisse ja enam välja ei lase.

Njah.. Ja septembrikuu cosmost võib vist meie pulmade kohta ka lugeda. Tundub nii igatahes:D

Päeval oli oma sada ideed, millest kõigest kirjutada tahtsin. Õhtuks pole säilinud neist ühtegi.

esmaspäev, 9. august 2010



Lihtsalt lõppvõrratu mälestus pulmapäevast:)

arvutis oleval videol on kvaliteet palju parem:)

laupäev, 7. august 2010


Just see sama lugu on mind õhtu otsa kummitanud.
Mitte ainult muusika, vaid see, mis on peidus sõnade taga.
Me peaksime endile meelde tuletama tihedamini kui kord aastas, lihavõtete ajal, et Jeesus suri meie eest ristil!:)

Ja need, kes ei huvitu sellest teemast üldse, kuulake lihtsalt muusikat ning vaadake kaadreid Mel Gibsoni "The Passion of the Christ" filmist.


Pühapäeva õhtuni on veel kaks päeva jäänud. Siis saan taas rahus laiutada ning magada just nii kaua kui tahan.

Kellelgi ideid sünnipäeva pidamiseks? Tegevused õues on soovitused eriti oodatud!:)

neljapäev, 5. august 2010

Minul vist shoppamise soont lihtsalt ei ole.
Päev otsa käisime mööda poode ja ikka tundus iga asi liiga kallis. Võib-olla on asjas süüdi hiljutine liiklustrahv (mille kohe pärast postitamist ära maksan).

Loen vanu kirju. Vanaema pidas kunagi kirjavahetust tädi Vegiga Torontost, Elsa "Elly'ga" Rootsist ning tänaseni on osaliselt säilinud kaartide saatmine tädi Magdaga Inglismaalt. Tahan niipea kui saan pildid lõpuks trükki saata ühe pulmapildi kirja vahele lisada. Ei mäletagi, kuhu see kirjavahetus viimati jäigi.
Nii palju huvitavaid küsimusi on üles kerkinud. Mis moodi need kõik mu sugulased on ning kes oli "Punane kurat"? Kirja järgi pidi ta Vegi tädi olema, aga mille pärast nõnda kuri. Ahjaaa ning kes on Arnold ning mis seebikas seal Rootsimaal toimus? :D
Tädi Elly (Elvine Tano) elas Põhja-Rootsis, nagu kirjadest aru saan. Tema eesti keele kirjaoskus oli küll üsna lonkav, kuid vähemalt arusaadav. Iga kolmanda kirjaga saadab ta mu emale midagi uut. Jopesid, kingi, püksiriiet - kõike seda, mida raudse eesriide taga olla ei saanu. Ja keegi Arnold oli meremees, kes pärast Elly abikaasa Fransi surma silmapiirile ilmus.
Tädi Vegi Pess oli Torontost. Mu vanaema külvas teda vist raamatutega üle. Tihti mainib ta, et too unustaks raamatute saatmise ära:D Polevat enam kusagile pista.Nüüd leidsin virnast ka pakisaadetise koopia. Kõik on küll vene keeles, kuid 16eset on ühe korraga Torontosse saadetud.

Minu emapoolset vanaisa kutsuti Kiki'ks. Eriti lõbus.

Tean küll, et võõraid kirju pole kena lugeda, kuid nende kaudu saan veidigi rohkem teada oma suguvõsast.

Homsest algab jälle 3päevane töömaraton.

teisipäev, 3. august 2010

Peidus nelja seina vahel...

 Üks väga kahtlane päev.

Lõuna paiku sain teada, et Karin on linnas ning ajasin kiirelt oma olematu päevaplaani selle järgi jutti. Sõitsin tema poole, et teda peale võtta.
 Inimesed kõikjal olid vägagi imelikud.
 Peterburi mnt alguses nägin motikavenda, kes sõitis rahus kusagil  50ga ning näitas oma 10 sekundit tema taga sõitnud valgele Mazdale keskmist sõrme... See USA kultuuri osa süveneb eestlaslikku toidukultuuri. Seda, et eestlased teineteist söövad, teavad kõik. Kuid seda, et nad ka viipekeelt harrastama on hakanud, on minu jaoks uus asi.
 Edasi sõites nägin bussipeatuses mingit pikka sokuhabemega tüüpi, kes kogu hingest üritas footbag'ga mängida, kuid sellele kuidagi pihta ei saanud. Seepeale ta vihastas ja elas end välja. Ta justkui karjus või midagi, aga igatahes pahane oli ta küll.
 Veidi maad edasi tuli vastu mingi tahmatüüp, kes kotiga imelikult tõmbles.

 Üks imelik päev...

Ning päeva tipuks on 480.- parkimistrahv! Oleks ma teadnud, oleksin ju kindlasti M-parkimise ära teinud. Lähim teavitusmärk asus aga kusagil Tartu mnt-l. Mina olin enda auto jätnud aga Jakobsoni tänavale, Eha keskuse kõrvale.
 Koju sõites oli ka selline tunne, et kohe juhtub veel midagi. Eks olukorrad tulevad ikka kambakesi.

 Sel korral läks hästi, kuid tohutu soov end kogu maailma eest teki alla peita on ikka alles.

esmaspäev, 2. august 2010

Usalda, lihtsalt usalda...

 Mind vallanud tunded on täiesti seinast seina. Just mõne uhiuue valdkonna pärast. Seotud paberitega.

Aga igatahes:D
 MA ei saa aru, mida inimesed mõtlevad...
Täna tuli sõbranna mulle oma punase iludusega järgi tööle. Parkis end Hella Hundi ette. Ja loomulikult.. Eesti politsei:D võttis maha mille eest - seismise eest. Istus ta siis sinivalges autos ja ajas paberiasju.  (Tegelikult peaks sportautod saama trahvi sõitmise eest, mitte seismise eest.)
 Samal ajal jalutasid mööda kümned turistid, kellest nii mõnigi ei pidanud paljuks lausa ise pildile ronida.... Punane sportauto, politsei poolt maha võetud ning siis see tore turist XD einoh... Tundub, nagu oleks tegu mingi erisündmusega. Umbes nagu poes toimuks pangarööv ja siis on inimene pildil, pöidlad püsti ja tagaplaanil ähvardab maskis mees relvaga tellerit.. Üsna sama laks:D

 Töökohaga olen üldiselt väga rahul. Mõne pisiasjaga tuleb aga lihtsalt usaldada Jumalat.

 Jumalal on täiega huumorimeelt. Mäletan selgesti, kuidas eelmine juuni ütlesin Siimule, et mina ei hakkaks elusees sellise plekkpurgiga sõitma nagu on Alto. Tuleks ainult Coca-Cola silt külge panna ja olekski koka-koola purgiga tegu. Noh, nalja palju.
 Möödus kuu ja mina sõitsin õnnelikult ise tolle sama autoga ning veeren siiamaani, ise nii rahul, et ei tahaks kuidagi oma riisiraketist loobuda. Õnneks ei peagi:)
 Mõni aeg tagasi rääkisin, et ei suuda kuidagi prantsusekeelseid filme vaadata. Keel kõlab lihtsalt nii kohutavalt. (Vabandust frankofiilid!) Ning nüüd.... Nüüd töötan kohas, kus kõlab raadiost hommikust õhtuni ainult prantsuse keel. Lauludki on samad. 
 Huumorimeel missugune:)

***Lumene Sensitive Touch silmameigieemaldaja pole midagi väärt...
Kasutasin pikka aega ja alati jäi nägu pärast seda kuidagi "kitine" või kleepuv. Nagu oleks mingi mask peale pandud ja ära kuivanud.  Hetk tagasi sain teada, et mitte ainult minul. Tõsi küll, teisel oli see silmad just kipitama ajanud***