Täitsa lõpp, kadedus tekib, kui vaatan ühe teise pulma pilte.
Kõik oli nii 100% jäädvustatud ja iga pisiasi nii viimasepeal.
Ühispilte tuleb teha ülevalt alla või mäeserval, muidu lähevad inimesed kaduma:/
Mul ongi vist fotodega nõrkus..

...samas... usun, et nende pulma pisijubinad maksid üle mõistuse liialt. Tõsi küll, see on üks kord elus, aga siis ei peagi kohe terve elu raha ära raiskama..

..ja romantikat võiks ka rohkem olla.. tegelikult.. üldse olla.

Järgmine reede on juba mu sünnipäev. Mõtlesin, et võiks pidada seda laupäeval. Teha lihtsa lauamänguõhtu ja niisama olla. Nüüd, telefonis nimesid üle vaadates, leian ainult 2inimest, kui sedagi, kellega midagi ette võtta. Ei teagi, kas üldse midagi teha:S
Ja noh.. Siis tuleb Siimul idee, et võiks öönoorteka teha Kosel. Ja millal? ...mõtleme... loomulikult järgmine reede või laupäev, öö läbi...

Täna käisime suguvõsa kokkutulekul. Nägime esimest korda oma sugulasi.
Varem olin alati arvanud, et mul on väike suguvõsa - ei ühtegi tädi ega onu, ega midagi. Nüüd selgus, et neid ikka jagub ning mul on isegi onu ja tädid. Neid pool-lisasid mina ei armasta. Kaks poolikut teevad kokku ühe terve, seega on asi korras.:)
Kõik olid nii armsad ja lahedad. Väike ühisjoon oli ka igaühes olemas.

Pidasime heinamaal piknikku ning käisime rabajärves ujumas. Mõlemad tegevused olid minu jaoks esmakordsed.

Ilmaga läks meil samuti ülihästi. Saime nii vihma, päikest, kui ka veidike tuult. Vihma käest pääsemiseks ajasime oma autod taguotsi-pidi kokku ning kinnitasime luukide vahele presentkatte.
Loodan, et isa jäi kõigega rahule. Ta on väga tagasihoidlik inimene, eriti seltskonnas. Ei kipu väga vestlust alustama. Aga tohutult lahe ja armas!:) Ning sulandumisel aitasid kaasa ka jutukamad kaaslased:)