neljapäev, 24. mai 2007

It's not I'm walking alone in the Shadow of Death
Stand beside one another, ‘cause it ain’t over yet
I’d be willing to bet that if we don’t back down
You and I will be the ones that are holding the Crown in the end
-------------------------
Paar päeva tagasi olin omadega täiesti sassis.
Kontsert oli ukse ees ning iga trenn õpetaja nokkis mu vigade kallal ja seetõttu
pidi terve grupp mitu korda tantsima. Lisaks veel jamad koolilehega ja
õppimisega. Ma õpin alati hästi, kuid tol hetkeil käis kõik üle jõu.
Nimelt pidin igaks päevaks ära täitma pool erinevate ainete
töövihikutest ning olin lihtsalt nii läbi omadega.
Teadsin, et Jumal on alati minuga ning kõik läheb lõpuks ikkagi hästi, kuid
miskipärast ei tahtnud ma seda oodata. Seega tundsin, et olen Jumalast
kaugel. Kõik minu esialgsed püüdlused tulemusi ei toonud.
Kontserdile eelnenud õhtul saatis Jumal mulle külla sõbrad, kelle abile
olin juba pikka aega lootnud. See oli tõepoolest rõõmustav, kui kell
00.10 kuuled, et telefon heliseb ja kästakse õue tulla.
Esialgu ma mõtlesin, et nad teevad lihtsalt nalja, kuid märgates autot maja ees, oli ma sunnitud seda uskuma jääma:)
Nad tegid mulle isegi üllatuse. Nimelt ei olnud ma kindel, kas Joonas üldse mandrile tuleb. Tuligi! :D
Palvetasime kõik üksteise eest, kuid esialgu ma ei suutnud teiste eest palvetada.
Ma lihtsalt tundsin end nii kaugena:/ Ma olen nii tänulik, et mul on
võrratud sõbrad, kes tulevad ise mõttesse minu eest palvetada. Tundsin
end pärast seda palju paremini ning pärast tundsin, et midagi minu sees
on taas uuenenud.
Juba hommikul ärgates olin tohutult õnnelik, sest teadsin, et Jumal on
tõepoolest minuga ning see päev tuleb parem kui eelmised.
Kusagil tund aega enne kontserdi algust alustasin ma vaikselt juba
palvetamisega. Mida lähemale kardinate avamine jõudis, seda
süvenenumalt ma palvetama hakkasin. Jalutasin mööda lava ringi,
pobisesin omaette ning rääkisin keeltes.
Tundsin end võrratult. Jumal tõepoolest toetas iga mu sammu, mida ma
oma tantsus tegema pidin. Olin tõepoolest südamest õnnelik.
Sellega polnud head asjad minu päevas aga veel lõppenud.
Koju jõudes avastasin, et olin oma eesti keele proovieksami 5 saanud.
Täna sain aga teada, et 100st punktist suutsin kätte saada 98.
Jumalaga koos on kõik võimalik, isegi see, millest esialgu ei julgenud unistadagi!:)

Kommentaare ei ole: