teisipäev, 15. mai 2007

Kuidas suhtuksid sina sellesse, kui üheksanda klassi poisid jooksevad veepommidega mööda koolimaja ringi? Ei, tegu ei ole tutipeoga. Selleni on veel vähemalt nädal aega.
Paras lasteaed, või kuidas?
Nii kaua on nalja nabani, kuni pomm juhuslikult laua all katki läheb ja kõik märjaks teeb. Siis on nalja juba särgikaeluseni. Õigemini sinnamaani, kuhu veepiisad otsustavad tunni ajal lennata.
Minul vähemalt vedas. Olin ohutus kauguses:)

Peaksin varsti hakkama tegelema ühiskonna töövihikuga. Nii palju on teha:/ Aga minu lõbus ajuke unustas arvatavasti raamatu koolikappi, mis seal ikka. Teen nii palju ära, kui viitsin ja oskan ning eks siis homme mõtlen välja taas mõne vabanduse ning esitan veidi hiljem.

Kõik tähtajad on lihtsalt ühel ajal. Õnneks sain koolilehega ühele poole. Arvatavasti.
Nüüd on veel vaja tegeleda õppimisega ning mõelda ka tantsimisele.
Kontsert on ju vähem, kui nädala aja pärast. Jätkuvalt suudan ma mingi sammu valesti teha ning sellega õpetaja pideva luubi all olla. Ma olen lihtsalt nii tubli! Ükskõik, kui palju ma ka ei üritaks. Ikka jään millegagi silme ette.

Eile sain kätte ka Samm edasi koolituse materjalid. Need tulevad praegugi kasuks ning võrreldes minu tehtud märkmetega on nad poole informatiivsemad. Igatahes tükk maad pikem on see kindlasti.

Ole see, kes sa oled - see on vabadus!

Kommentaare ei ole: