Oijeerum:D

Täna oli üks imelik päev. Sellist päeva ei juhtu olema tihti. Tegu ju tutipäevaga:D
Plaanisin juba varakult, mida selga panna. Erinevalt plaanitust otsustasin ma siiski selga tõmmata oma kullakalli leopardikostüümi ja sinised sukapüksid...
Kooliuksest sisse astudes tabasin kohe end olevat tähelepanu keskmes. Kõikide pilgud olid pööratud minu poole. Ei satu ju iga päev loomi koolimajja.
Kedagi teist tutipeo riietes ma kahjuks ei märganud. Küll sattusid mulle kõigepealt ette kaks sõbrannat, kes minust pilti tegid:)
Järsku kuulsin ma kaugusest oma nime ning nägin kedagi rõõmsal meelel minu poole kalpsamas. See oli Ester. Esimese mõttena tabas mind kergendus, et ma ei olegi ainuke, kes otsustas õpetajate keelust üle astuda ja tutipeost osa võtta. (Muuseas ta nägi hästi armas välja)
Enne matemaatika tundi ma ei näinudki kahjuks kedagi, kes oleks päevale vastavalt riides olnud.
Märgates endal direktori pilku kartsin ma tohutult, et saan oma riietuse pärast õiendada. Tegelikult oli ju kogu tutipäeva üritus koolis mitte lubatud ja kategooriliselt ära keelatud. Direktor tahtis vaid öelda, et kõik üheksandikud enne teist tundi aulasse tuleksid. Tal olevat midagi öelda. Loomulikult oli kogu jutt täis manitsusi ja hoiatusi. Küll ei tohtinud me koolimajja märjana siseneda ja küll ei tohtinud me kooli territooriumil veesõda teha.
Seejärel suunati kõik oma klassidesse tagasi. Miskipärast jõudsid tundidesse väga vähesed. Füüsikasse otsustasid minna vaid 7tüdrukut. Neist üks olin mina. Astudes klassiuksest sisse märkasime midagi ebatavalist ning pidasime paremaks kohe jalga lasta. Õp.Kilgas oli aga sellele vastu ja oleks meid esimesel võimalusel klassi luku taha pannud.
Meie mässu tõttu see aga ei õnnestunud ning pärast pisukest moosimist jooksimegi juba kikivarvul trepist alla, et jõuda kiirelt kraanideni. Edasi võtsime suuna juba koolimaja ette, kus oli totaalne sõda juba täies hoos.
Ühe asjana paljude teiste seast otsustati üle kallata ka Tambergi auto. Erilist kasu sellest ei olnud. Vihma hakkas nagunii hiljem sadama ning meile sattus peale õppealajuhataja Karmi Rumm. Meil vedas. Ta oli kahtlaselt heas tujus ning pakkus välja, et võiksime õpetajate autosid puhtaks pesema hakata. Loooooodaaaa saaaa
Kusagil poole tunni pärast olime oma veevarud totaalselt ammendanud ja viimase võimalusena läksime Silvia juurde pidu jätkama. Tema aias asetses ka tiik, mis oli meile mitmel korral abiks. Esialgu lihtsalt veevõtukohana, hiljem ka mingil määral supluskohana.
Esimesena lendas vette Ander. Välja sai ta tiigist üllatavalt kiirelt.
Mul tekkisid peas kahtlased mõtted ning "kogemata" müksasin Kristiinat nii, et too suure plartsatusega vette lendas. Veidi aja pärast kostusid juba hüüded: "Kes lükkas?" ja "Teeme tagasi!"
Igasugused püüdlused süüd teiste kaela ajada kahjuks ei õnnestunud ja juba järgmisel silmapilgul avastasin end koos naha ja kaslasekarvadega tiigist. Kinni püüdsid mind tüdrukud ja vette viskas mind Ander. Ai ma neile veel kunagi näitan! XD Vesi polnudki nii külm, kui arvata võis. Sellest väljumine oli hoopiski omaette seriaal. Tiik oli kaarja põhjaga ning seetõttu ka veidi libe. Omal käel oli sealt väga raske välja saada. Sirutasin käe abi järele. Ei pidanudki kaua ootama kui mind hakati juba välja tirima. Üksinda oli seda aga raske teha ning õige pea sikutasid mind välja juba kaks paralleelklassi poissi.
Kui aus olla, siis läks tiikilennutamine suhteliselt moodi. Vähemalt sedasi tundus. 5minuti pärast avastasin tiigist viis läbimärga "konnapojukest". Nii mõnigi neist oli kergelt vigastada saanud, kuid see käis kogu asja juurde.
Ei möödunudki kaua aega kui tuli pähe hakata vett võtma voolikust. Sealt tuli aga külma põhjavett, mis rändas ka minu krae ja pesu vahele. Prrrrkuimõnus
Minul oli võrreldes mõnega vedanud. Külma vee suhtes kindlasti. Kätlin sai endale krae vahele näiteks terve ämbritäie.... Mõõõnuuuuuuuuss......