Kolm päeva pole midagi kirjutanud. Ei, misasja:S viis juba

nohjah, ega mul suurt vaba aega pole olnudki.
Kolmapäeval käisin tantsimas Salmes. Aih, mu kostüüm on ikka veel kinni õmblemata. Ma olen nii totu!
Neljapäeval ma käisin kusagil, aga ma ei mäleta enam, kus. Arvatavasti jalutasin Reini, Kerttu ja Lauraga mööda Saue Tammikut ringi.
Reedel ma käisin Contact'i noortekal. Seal on alati nii kodune. Kuu teemaks oli Jumala plaan Sinu elus. Jutlustas Allan Kroll, kes oskab tohutult hästi panna noori kuulama. Mainiksin nüüd ära ka selle, et contact on üks samm Doc.Inc'st madalam, mis tähendab seda, et noortele vanuses 13-18. Kogu õhtu oli tohutult hästi sisustatud. Põhitiim tegi ka mingit eesti-ladina seebikat, kus oli tüüpiline süzee ning tavapärased seebikategelased. Sven oli Niisama Roosa - ajuvaba noor ema, kes oli nii kuum, et naised kadestasid teda ja mehed jälitasid.
Valentina(roosa pearätiga) tahtis teda pidevalt kartuliga ära tappa:D Õnneks see tal ei õnnestunud.
Pedro (valges) oli Vekki, kes sai oma osaga äärmiselt naljakalt hakkama.
Tegelikut said kõik lahedalt hakkama. Nalja sai kõvasti.
Jam, sealne ülistusbänd on ka tasemel. Mulle meeldib:)
Pärast noortekat läksime linna peale. Surusin end Svenile ja teistele kampa ning liikusime koos kesklinna südamesse. Veidi hiljem saime kokku ka Siimuga, kes esialgu end sugugi mugavalt ei tundnud. Ma arvan, et paljud ei tunneks end väga mugavalt, kui kaks inimest kuulavad metalit ning arutavad selle üle. Rõhutan, et muusika on suht vali.
Sõitsime hiljem veel tükk aega Tallinnas ringi. Käisime ka Ööklubide Parlament ja Papillon ees autoga ringe tegemas. Kerisime aknad alla, panime ülistusmuusika põhja ning uurisime inimeste emotsioone. Paljud, aga isegi ei märganud, mis nende ümber toimus. Vahest oli asi nn omas mullis olemises või hoopis liigses alkoholis. Meil oli vähemalt naljakas jälgida turvameeste imelikke pilke meie suunas:D
Koju jõudsin kella kolme paiku ning magama sain ma alles poole viie ajal.

Hommikul pidin minema turule. Sinna ma kahjuks ei jõudnud. Uni imes mu totaalselt endasse.
Ärkasin mitmel korral. Esimene ja esialgu pikim äratus oli kell 10hommikul. Põhjust ei oska ma öelda.
Elu sain sisse alles kella ühe paiku, kui sukeldusin msni ning hakkasin tundma huvi end ümbritseva vastu. Rääkisin taas Andreasega Tlnst veidike juttu ja õige pea tekkis soov minna linna. Üheks soovi algatajaks oli kindlasti Sveni jutt USATODAY'st ostetud plaadid, mille seas pidavat olema ka suurel hulgal kristlikku muusikat ning teiseks oli tahe kodust välja saada ning inimestega suhelda.
Jõudsin linna kusagil kella kolme aegu. Esimese sihtpunktina astusime me läbi Tiimarist, kust ma endale tekstiilivärvi ostsin. Nimelt oli mul soov pesemisest kollaseks läinud endised valged oranžiga tikkkontsad üle värvida ehk, siis veelgi imelikumaks teha.
Järgmisena liikusime me Juurdeveo 26 aadressile, kus pidi asuma üks USAtoday poodidest. Sealt me kahjuks midagi huvitavat ei leidnud ning pärast suuna küsimist läksime me endise Peda vastas olevasse US2Usse tuulama. Õigemini, mina tuulasin ning Andreas tegi minu kallal taas ketšupinalju. Sellistest poodidest leiab tohutult palju ümbertöödeldavat kaupa, millest saab endale nii mõndagi lahedat kokku keerata. Leiab ka naljakaid kostüüme ning saapaid. Viimased ma täna endale sealt ka sain. Need saapad on ka veidi tenniselised, kuid kontsaga ning väga mugavad. Armusin neisse juba esimesest silmapilgust ja pärast pikka kahtlemist ja raha ülelugemist olin ma sunnitud need siiski ära ostma. 5% minu saabastest kuulub praeguse seisuga tegelikult Andreasele. Mul jäi 10kr puudu ning ta aitas mind ja laenas mulle vajamineva summa.
Käisime ka piljardis, kus ta 4korda minult järjest pähe sai. Ära pikka viha pea, lõngake;)
Ja nagu alati kui ma hakkan bussiga koju jõudma, otsustab mulle helistada Siim ning uurida, kas ma linna poole viitsin tulla. Loomulikult, et viitsin, aga mitte siis, kui ma olen ühe peatuse kaugusel kodust ning nii rahakotis, kui kõhus valitseb tühjus. Ta tahtis mind teistega koos randa grillima kutsuda. Transpordi puudusel tuli ta mulle aga autoga järele ja veetsime oma aja teistega Kakumäe rannas.
Külm oli ka. Õnneks ma polnud ainus külmetaja. Peale minu otsustas lõdiseda ka saarelt saabunud Mari ja ka meie oma Marina.
Kusagil kümne aegu lahkusime rannast ja astusime läbi Saiakangis asuvast Kahweiderist. Seal me eriti kaua ei olnud. Kusagil maksimum pool tundi.
Sõitsime Sauele ning tegime kiriku juures väikese peatuse. Meie õnneks oli Janek veel üleval ja saime temaga õues juttu aetud. Märkasime ka "ossipinkidel" istuvaid noori, kelled me hiljem kinni püüdsime. Siimul on ikka tõeline and minna ja rääkida võhivõõraste noortega vabalt ja täpselt. Üks tähtis asi on ka tähelepanu säilitamine, mida ta tõepoolest oskab.
Sain ka veidi ise Siimu autot juhtida. Oma väga väheste kogemuste tõttu ei tulnud sellest midagi eriti välja. Suutsin auto oma maja ees kaks korda välja suretada. Sõitma hakkasin kiriku juurest. Tohutult harjumatu on sõita, kui sa tõesti ei oska seda teha. Harjutama aga peab. Siiski on mul tohutult paha tunne, et ta autoga sel viisil jändasin. Üleüldse ma mõtlen liiga palju sellele, mida teine inimene minust arvab või mida mõtleb.
Vähemalt tunnen end kogu aeg süüdlasena. :/ Täiesti tühjaks olen imetud ka. Senine suur nälg on vähenenud. Ma tahan seda tagasi. Kavatsen teha kõik, et see ka sedasi saaks!

----------------
Mind hoia Sa oma käte peal
kui tunnen end nõrgana
Mind hoia Sa oma käte peal,
ära lase mul langeda!