Täna käisin ma koolituse teisel osal/päeval.
Olin magada saanud vähem kui kolm tundi ning hommikune ärkamine oli tohutult raske. Ajasin end suure vaevaga üles, tegin korda ja hüppasin marsa peale. Pidin ju poole kümneks olema taas Nelipühis.
Esimeste tuttavatena kohtasin hommikul Marjanat ja Gretet, kes mu öised seiklused ära kuulasid. Seejärel suundusime juba allkorrusele ning kogu üritus võiski alata.
Kuna tegu oli noortejuhtide koolitusega, oli peamiseks teemaks tiim ja selle töö. Arutasime gruppides oma tiimi üle ning leidsime plusse ning miinuseid. Sellest oli tohutult palju kasu. (Oleks rohkemgi olnud, kui ma poleks olnud ainus meie Saue tiimist.)
Kuulasime ka Rod'i ja Steve'i seminare tugevuse ja probleemide lahendamise teemal. (Kusjuures, Steve sai peaaegu, et rabanduse, kui mu kaamera seminari ajal tooli taha kinni jäi ning tagasi toolile kukkus. Suure mürtsuga muide.) Tegin ka märkmeid. Kirjutasin väikeses käekirjas täis poolteist A4 paberit. Suurima heameelega mainiks siingi erinevaid fakte, kuid kahjuks suutis minu hajameelsus jätta ülistusamapi Siimu kotti. Nimelt panin ma selle lehe oma mapi vahele, sest kartsin seda kaotada.
Üks asi, mis mulle meelde jäi on see, et oskus + talent = tugevus
Saime ka sooja sööki, mida pakuti meile võrratu disainiga kohvikus. Tekkis lausa tunne nagu oleksid kusagil disainiaasta tiitliga pärjatud kallihinnalises kohvikus.
Seminaril sain endale juurde palju toredaid sõpru ning ka uusi ideid, mida soovin esimestel võimalustel rakendama asuda.
Koolitus sai läbi kell kuus õhtul. Oleks võinud kauem kesta. Sealsest kodusest õhkkonnast on raske lahkuda. Lohutan end vaid sellega, et näen neid varsti taas. :)
Homme hommikul lähen kella 11ks EKNK-sse ning pean olema juba kella kaheks sauel. Kella neljaks pean taas Nelipühisse minema. Õigemini, tahan taas minna. Seal on noorteteenistus, mis toimub vaid korra kuus. Eelmisele ma kahjuks ei jõudnud. Huvi on aga senini püsinud värskena ning homme saangi minna uurima ja vaatama, millega seal tegeldakse.

*Lähema aja jooksul panen pilte ka.
Juhul, kui viitsin seina äärest oma kaamera võtta*