Esimene öö oma toas!:)

Minnes poole seitsmese marsaga linna silmasin marsuuttaksos teistsuguseid inimesi, kui tavaliselt. Neil olid seljas mustad mantlid ning küljes mingid sildid, mis silmade kissitamisel loetavaks oletusid.

Tegu oli mormoonidega... Üks neist istus minu kõrvale ja hakkas juttu ajama. Ta arvatavasti märkas teksti mu peavõrul ning taipas, kust see pärit on.

Kuna ma aga eriti valeusulisi ei armasta otsustasin temalt hakata pärima mormoonide jaoks raskeid küsimusi. Näiteks, mis on saanud nende kolmest käsulauast ning kes neid üldse kunagi näinud on jne. Juba esimese paari minuti jooksul oli selge, et mina olin vestluses peale jäänud ning mormoon oli tahes tahtmata sunnitud tundma end allasurutuna.

Oleksin tahtnud teda veelgi piinata oma küsimustega, kuid paraku läks ta varem maha ning meie jutt jäi poolikuks. Ta üritas küll mulle sokutada igasuguseid voldikuid, kuid pidasin siiski paremaks neist keelduda.

Imelik, et üks täismees, kes on oma sõnul eluaeg olnud mormoon jääb alla minusugusele tüdrukule.

Minule samastub sõna mormoon inglise keelse sõnaga moron, mis tähendab idiooti, napakat. Kõla on ju suhtselt sarnane.

Käisin siis FNS-l ära. Esimesed 3km olid minu jaoks kõige piinarikkamad. Tundsin, et ei saa enam isegi hingata. Õnneks on mul nii toredad sõbrad, kes ei jäta mind hätta ning niisiis veeti mind lausa kättpidi edasi.
Möödus veel kilomeeter, vahest isegi kaks ning sain hoo sisse.
Pidin küll päris mitmeid kordi koperdama ja kukkuma oma oskamatuse tõttu, kuid õnneks hoiti mind püsti ning sain rõõmsa meelega rullitamist jätkata. Ma arvan, et armsaid inimesi veel leidub;)

FNS sai alguse kell 20 Jaani kiriku eest, kust suundusime edasi linnahalli juurde. Sealse Statoili juurest edasi kopli suunas. Rulluiskudel loomulikult. Pärast kopli läbimist liikusime juba Stroomi ranna poole. Rannas oli tegelikult suhteliselt tuuline ning ma ei taha mõeldagi, mis olukorras mu selg ja jalad hommikul on. Selg annab juba praegugi vaikselt tunda. Stroomist järgmine peatus oli juba Sõpruse pst lähedal, veidi enne Tiina pizzat asuvas Alexela tanklas. Pärast tanklapeatust läks reis aga edasi tohutu kiirusega. Enne kui arugi sain olime möödunud Kristiine keskusest ning jõudnud otsaga taas Aljoša juurde ning sealt edasi meie alguspunkti. Lõpetasime oma kiiruse tõttu pool tundi varem, kui planeeritud.
Hoolimata külmast ja tuulisest ilmast oli mul hea ja soe. Kui välja jätta mu vahetusjalanõud - kingad, mis on 2nr väiksed. Teised poleks mul lihtsalt kotti ära mahtunud. Oleks ma teadnud, et Mikul nõnda suur seljakott oli, oleks ma võtnud normaalsemad jalanõud kaasa.
Poole kaheteistkümne aegu jõudis mulle järele ka Siim ning oligi aeg öelda sõpradele head aega ja istuda sooja autosse. Autoga tegime linna peal väikese tiiru ja läksime Saiakangi kohvikusse Joonast ootama. Seal ajasime juttu maast ja ilmast ning päeva tegemistest. Lahkusime sealt viimaste klientidena ning võtsime suuna Joonase ööbimispaika. Meie suund kulges küll üsna suure ringiga, kuid auto kongis sõitmine oli sellest hoolimata üpris lõbus, kui välja jätta ründav helitehnika ning kiirust piiravad lamavad politseinikud.
Koju jõudsin alles poole kolmeks.
Nüüd kirjutan siis oma uuest toast, mis sest et netikaablit pole veel ühenduses ega töötavat wifi leviala samuti.
Kõige tähtsamateks kinkideks uue toa puhul pean emalt saadud prügikasti(imelik soov, eks:P Aga see on tõepoolest esimene asi, mida ma oma emalt toa valmimise puhul palusin juba siis, kui toa asemel oli olemas vaid plaan, mis minu ajude vahel elutses.) ja 1,5liitrist Kellukest. :P
Kellukeseläbu:)

Voodit veel pole. Seega ööbin põrandal. Soe on nagunii.

3:06 öösel