Heihei.
Eilne ja tänane olid nii tegevust täis päevad, et eneselgi võtab silme eest kirjuks.
Noortekale minnes avastasin ma, et kiriku ees polnud ühtegi infot. Haarasin oma telefoni ning helistasin kohe Siimule, et küsida, mis lahti. Juba poole tunni pärast startisin ma marsaga Tallinna poole ning mõtlesin, mis mind ees ootab.
Linnas sain tema auto peale ning suundusime EKNK maja poole. Seal oli noortejuhtide koolitus "Samm edasi 2007", kuhu minekuks Siim mulle ettepaneku tegi. Olin koheselt nõus, kuna sellistest koolitustest on alati kasu. Olgu selleks siis noorteõhtute korraldamine või isegi klassis grupitöö tegemine.
Jõudsime kohale alles programmi lõpuks. Sellest polnud erilist hullu, kuna ka järgmine päev (st. täna) toimus koolitus edasi.
Kella kümne paiku liikusime kõik koos McDonaldsi poole, kuna meie näljased kaaslased polnud pikka aega süüa saanud. McDonalds jäi paraku aga ära. Läksime hoopis Hesburgerisse. Erilist vahet neil tegelikult pole. Võibolla, kui üldse, siis kerge hinnavahe.
Kell oli juba üksteist, kui selgus, et peaks hakkama vaikselt, kas kodu poole suunduma või siis leidma endale mingi huvitava tegevuse. Tegevuse puudumise tõttu mõtlesime, et saame ühe isiku autoga koju. Paraku veeti meid alt ning ma oleks pidanud kõndima jala Sauele. Taskus oli mul vaid 5krooni ning kõik bussid ja rongid olid selleks ajaks juba läinud.
Esialgu olin küll tohutult pahane, et inimesed jätavad mu täiesti külmalt linna peale ööseks. Ma olen ikkagi alaealine, peaaegu täiesti tühjade taskutega ning ainsaks varanduseks oli mul tol hetkel kaasas olnud peegelkaamera, mille pärast tohutult kartsin. Pärast muutus pahasus aga pettumuseks, mis mingil määral minus praegugi veel on. (kordan endale - andesta, andesta, andesta)
Õnneks on mul ka häid sõpru, kes on nõus minuga jala kõndima ükskõik, kui pikka vahemaad. Hakkasime siis kolmekesi astuma, sihiks esialgu Valdeku ja seejärel Saue.
Terve tee oli täis huvitavaid teemasid ning ideid. Arutasime pikalt ja laialt oma iseloomujoonte üle ning pidasime muid plaane. Kõndisime umbes kaks tundi.
Marsuut, mille läbisime kujunes umbes selliseks - Viru, Vabaduse väljak, Kristiine, A le coq staadion, Räägu pesa, Linnu tee, Audentese, Rahumäe surnuaed ja seejärel juba Liiva ning Haava tänavad:)
Kell oli juba umbes kolm öösel, kui pidasin plaani hakata edasi kõndima. Teiste soovitused auto kutsumiseks minu meelt ei muutnud. Lõpuks otsustati minu eest ning kutsuti siiski auto järgi. Esialgu oli see küll tõrkumisega, kuid teistele pärast augu pähe rääkimist tuldi ja korjati mind siiski peale.