On ilus päikesepaisteline kolmapäev. Istun oma toa põrandal ja luusin internetis ringi.
Seoses selle eilse messengerite maaniaga olen ma endale saanud kaela posu pooltundmatuid kontakse, kellest kõik küsivad, et kes ma olen ja miks lisasin. Mis mul muud üle jääb, kui hakata igaühele sama teksti uuesti ajama.
Nüüd ma olen nutikam. Enne kirjutasin ükshaaval, nüüd on mul tekst juba copy all varus.
"Olen Maarja-Liisa, kunagi hästi, hästi ammu suhtlesime. olid mu msn listis.
Tühjendasin mingi ammu oma kontaktlisti, aga kasutades mingit Sim messengeri, tulid kõik kunagised kustutatud ise tagasi ning nüüd küsivad kõik, kes ja kust ja miks. Ajan nüüd asju ükshaaval korda, korraga kustutada ei lase:S"

Kuulan praegu Andy Hunteri Go-d:P Tekib selline Pöördepunkti tunne. Igatahes üks on selge, sel aastal tahan ma vabatahtlike tiimis kaasa aidata!:) Loodan, et saan Mihkliga õigel ajal läbi räägitud ning olengi üks väike, imepisike mutrike suures, suures masinavärgis.

Tundub, et saan arvatavasti Oleviste bussiga(kui seal veel kohti on) PP-le. Saaksin odavamalt ning arvatavasti ka mingil määral lõbusamalt. Sõpru saaksin ka juurde.

Homme lähen siis keemiat järele tegema. Loodame parimat;) Puudusin eelmine neljapäev, kui teised seda tegid.
Õhtul lähen siis tund aega varem trenni:) Vahetasime noorema rühmaga ajad ära, sest nad saavad siis kauem trenni teha:P