Mitte millegi tegemine väsitab kõige rohkem!

Lõpetasin äsja tantsu- ja laulupeo video vaatamise. Ausalt öeldes pole telekast vaatamine vähimalgi määral võrdne kogu selle emotsioonitulvaga, mis tabab sind siis kui oled ise asjaosaline. See võimas tunne, mis südant haarab on kirjeldamatu. Tantsida on võrratu! Eriti sellises koosseisus ja nii tähtsal üritusel. Loomulikult rahvariietes, mida on lausa uhkus kanda. On võimatu mööda panna riietusega kui käia ringi rahvariietes!
Siiski on kahju, et kogu see pikaajaline tramburai on nüüd läbi ning kordus toimub alles kahe aasta pärast. 2009 toimub küll üldlaulu- ja tantsupidu, kuid mõte on see, mis loeb!
Totraks võib nimetada ka seda, et tantsijad, kes samal ajal ka laulmisega tegelevad ei saanud osaleda terves lõpuosas. Kõige paremad laulud (isamaa ilu hoieldes, palve jpt) jäid nende jaoks ära ja asendusid ühe totra tantsuga, kust poleks inimeste puudumine mingit suuremat kahju tekitanud.

Imeline, kuidas Jumal tol üritusel tööd tegi. Siim ja Ats nimelt istusid ja palvetasid just terve selle seltskonna eest, kes laulukaare all oli, et neist saaks võimas ülistusbänd. Paari hetke pärast hakkas kaare alt kõlama laul nimega "Palve" ehk siis, Looja, hoia maarjamaad... Vot see on tõsine märk sellest, et Ta teeb jätkuvalt suure hooga oma tööd. Eriti pani imestama see, et noored hakkasid omaalgatuslikult selle laulu kordamist nõudma. Seda ka tehti!!!
Halleluuja!


------
Eile pidin siis minema esimest korda autokooli. See lükkus kahjuks edasi. Mu vennale helistati autokoolist ning paluti edasi öelda, et seoses segadustega hakkab autokool hoopiski järgmisest kolmapäevast=/ Totud!
Õhtul reisisin rongiga linna poole, kus 2tundi niisama ringi jõlkusin. Joonas oli tööl ning Siim parandas kodus katust ja tegi muid asjaajamisi. Oleks ma sutsu vrem teadnud, et Joonas saab alles kell 11lahti, poleks ma nii vara end isegi liigutama hakanud. Vähemalt sain värsket õhku hingata ning näha, kuidas toimub elu Tallinnas õhtusel ajal.
Kella kümne aegu saabus lõpuks ka kauaoodatud auto koos juhiga. Sõitsime tund aega sihitult ringi. Kütuse raiskamine polnud aga tegelikult üldse kahju tekitav. Siimule helistasid saarlased, kes oma muret kurtsid ning ta oli neile hingehooldajaks. Palvetas ka minu eest, et ka mina võiks kunagi midagi taolist teha. Kasvõi telefoni teel, aga ma nii tahan inimesi aidata!
Pähe tuli ka üks võrratu idee, mille lähemal ajal loodetavasti ellu viime. Enne sõitu tuleb aga veenduda, et antud inimene ikka tõesti tol hetkel kodus viibib;)

--------------
Terve tänase päeva olen niisama logelenud. Okei, veidi tööd tegin ka. Koristasin veidi tuba ka.


Palveta ja usu!:)