Hohhoo...
Eilne päev oli igati vinks vonks:D

Hommikul, kell üheksa helistab mulle Siim ja uurib, kas ma olen juba bussis või kus viibin. Pidin olema 10.30 tema maja ees ning seal kohtuma Keithiga, et oma retke jätkata.
Seal ma ka olin... Nemad aga mitte...
Istusin ja ootasin pool tundi, võtsin lõpuks julguse kokku ja pärisin, kus nad viibivad. Punase Fiati asukohaks oli Nelipühi kirik. Keith ja Siim olid otsustanud kohtuda Tlna Nelipühi kiriku piiskopi Ago Lilleoruga. Igati hea ja õige tegu, aga oleks keegi mulle teatanud:D Ma oleks saanud Kaks tundi kodus rohkem magada:P
Liikuma hakkasime alles veidi pärast kella kahtteist. Kiiresti veeti rist garaažist välja ja visati õlale. Suunaks võeti Kohila...
Üsna pea olime jõudnud Jannseni poe juurde, kus meid ootasid ees kaks last. Õde ja vend. Nad olid mõlemad nii armsad ja rääkisid oma ea kohta väga head inglise keelt.
Nad ootasid meid, õigemini Keithi. Laste ema oli meid mööda sõites märganud ja saatnud oma lapsed meiega rääkima ja asja uurima. Ajasime nendega üsna pikalt juttu ning koosviibimine kulmineerus palvega nende pere eest:) Hästi võrratu!
Külastasime ka sealset poodi, kust ostsime süüa.
Poest suundusime edasi juba kahekesi, sest meie kaaslane Siim oli sunnitud minema koju tagasi ning tegema seal vajalikke töid.
Ei möödunud palju aega, kui meie kõrvale sõitis sinakashall auto, millest hüppas välja 20aastane noormees. Ta oli SlÕhtulehest ning soovis teha Keithiga intervjuud. Reporter oli ise lehes töödanud vaid nädala.
Intervjuud tehti vähemalt veerand tundi. Kusjuures, lehereporteri näos oli märgata täielikku huvi.:) Nii võrratu! Keith isegi palvetas tema eest, mis tegi mind veelgi rõõmsamaks.
Eestis on võrratuid noori reportereid, kes on tõesti hingega asja juures. Neid on küll vähe, kuid mõni ikka on;)
Fotograafist ärme parem räägigi... Tema oli täielik vastand. Eeldasin, et kuna tegu on ajalehega, on fotograafil vähemalt normaalne kaamera. Kus sa sellega... Tal oli mingi digiseebikas ja kõige tipuks tegi ta pilti täiesti vales kohas ja vale nurga alt:/
Kõndisin Keithiga Jälgimäele välja, kutsusin isa järele ning põrutasin kodu poole.

Vajusin koheselt voodisse pikali ja unistasin pooletunnisest unest. Seda mulle aga ei võimaldatud.
Juba esimese kümne minuti jooksul sain kõne Janekult, kes käskis majast välja hüpata ning reisule tulla. Sõit läks Lõuna-Eestisse. Küll esialgu väikeste ringidega, kuid sinna me lõpuks välja jõudsime. Ilma Janekita.
Võtsime peale Lauri ning seejärel ka Siimu.
Auto liikus kuidagi väga kiiresti... Vahepealne kiirus oli isegi 170km/h, mis on pärast õnnetust senini kõige suurem kiirus. Haanjasse jõudsime kohale kusagil poole kümneks. Lükkasime seal Lauri autost välja, keerasime sõiduvahendi ümber ning põrutasime tagasi. Pidi ju Siim esialgu kella üheteistkümneks juba kodus tagasi olema... Sinna hilines ta aga oma hea kolm tundi...
Tagasitee oli täis kiiruseületamist, ebameeldivaid kokkupõrkeid soovimatute isikutega ning valesid pöördeid. Tundus nagu vahepeal oleks üks meist täiesti lootusetus tujus, kuid üsna pea suutsin seda veidi parandada. Vähemalt üritasin:)
Sõitsime ringi, olime juba üsna Tlna lähedal kui tegime kogemata vale pöörde ning sattusime Kohila teeotsa peale. Kuna Keith ööbis seal ja tema asjad olid meie autos, jäi meil üle ta vaid kell pool kaks üles äratada ning talle asjad ära anda:D Ta ei tundunudki nii pahane, kui esialgu kartsime. Tegelikult oli ta täiesti heas tujus.
Kella kahe aegu jõudsime pärast pikka rännakut kodumaile.
Küll on hea, et on olemas läptopid, välised kõvakettad ning Lauri poolt autosse jäetud converterid, mille abil sai sülearvutit töökorras hoida ja muusikat kuulata:)

Täna veetsin ma 2h esimeses autokooli teooriatunnis. Keskenduda ma eriti ei suutnud, sest pidevalt helises mu telefon ning olin sunnitud kõnesid katkestama. Lühidalt ütleks ma seda, et õpetaja on arvestatav ja seltskond samuti.
Koos minuga on veel kaks inimest - üks vanema välimusega noormees ja konkskäpast tüdruk:P
Lahe seltskond, ma loodan.
Hiljem tsillisin veel Siimuga veidi linna peal ringi ja tulin viimase rongiga tulema.

Keith on praegu Pärnus ning magab arvatavasti mõnusat und.
Samuti on Pärnus ka Inku ja Ats:)

Õnnistust neile kõigile;)
Mina lähen tuttu!