esmaspäev, 7. märts 2011

... aga minu mees pani endale suverehvid juba alla

 Ega ma seda heaks ei kiitnud, aga mis teha, kui mees tahab. Eile õhtul oli veel enamvähem sõita. Täna aga, puhta jube.
 Tulin äsja trennist oma autoga, millel veel talverehvid all. Väikese kiirusega ümberkaudsetel tänavatel sõites käis ratas all ringi nõnda, nagu oleks sile rehv all. Koduaeda ei saanud peaaegu, et sissegi.
 Juba trenni minnes pidin omadega peaaegu ristmikule libisema.

 Temal on vist kordades hullem...

  Eile käisime Keila baptisikoguduses külas. Minu vana pastori juures:)
Ta tahtis, et me seal üles astuksime. Hea oli, et Siimu sõber meie juures mõnda aega ööbis. Nimelt on ta väga hea kitarrimängija ning saime ajendi mõne laulu esitamiseks. Lavale astudes läks mul hääl kinni. Enne oli kõik korras ning siis ei saanud ma enam midagi aru=D Esimese laulu algus tundus mulle jube, aga õnneks sain hääle tagasi korda. Kusjuures, keegi ei olevat aru saanud. Või noh, vähemalt nii mulle öeldi.
 Hästi lahe oli näha kunagisi kogudusekaaslasi Sauelt seal kirikus. Ma ütleksin, et pastor kujundab kiriku. Nii võrratu, et seal koguduses on viimase peal pastor ning kõik edeneb:)


 Sätin end kohe varsti välja=)
Sain oma voucheri kätte ning lähen läätsede järele.

Kommentaare ei ole: