neljapäev, 24. veebruar 2011

Oma maa, oma riik, tänu Jumalale=)

 Hommikune lipuheiskamine jäi meil nägemata. Paraad samuti.

 Mõnel korral tuleb ju end ka välja puhata. Plaanisime küll, et läheme kesklinna ööbima ning hommikul veame end rivistust vaatama. Mul keerles isegi liputamise vaatamise idee. Ei tulnud välja midagi.
 Korter, kus olime, oli väga soe ning sealne õhk kuidagi kuiv. Alguses oli raske isegi hingata või olla. Õhk oli teine, vesi oli teine, kõik oli teine. Olen eramajas elamisega nii harjunud. Ma arvan, et pea miski ei suudaks mind kuuti suruda. Kui üldse, siis ainult seniks, kuni uus eramaja valmis saaks. Sinna on aga kõvasti aega kuni uue maja peale mõtlema hakkame.
 Ma ei kujuta ette, kui ma ei saaks öösel tolmu imeda, hilisõhtul auke seina puurida või päeval kõvasti muusikat kuulata või mööda maja ringi hüpata. Ma arvan, et mu naabrid oleksid mu peale vihased ning aeg-ajalt kolistaksid harjavarrega vastu radiaatorit või lage.
 Igatahes.. Siimul oli kindel plaan minna sinna maalima. Kuna mina ühtegi joonistusvahendit kätte ei võta, läksin niisama kaasa. Osaline õhupuudus tekitas mulle aga une ning vajusin kiirelt madratsile. Öö läbi olevat radikates vesi liikunud ning Siimu und rikkunud. Mina olin aga lihtsalt unemaailmas. Lükkasime hommikul mõnuga äratuskella edasi. Mõte paraadile minna oli meie jaoks liiga kauge ja ulmeline, olgugi, et meie ja paraadi vahele jäi maksimum 300m.
 Oma osa saime sellest ikkagi kätte - kuulasime aknast, kuidas lennukid üle sõitsid:)
 Kaheteistkümneks pakkisime end jälle kokku ja tulime koju ära. Peamiselt selle pärast, et tahtsime "Malevat" vaadata. Film täis absurdseid nalju ja tobedust, mis muud. Aga naljakas on:)

 Eile ja täna täitsin oma aega ülikooliasjade tegemisega. Järgmiseks nädalas on inglise keeles jäetud üsna mitu ülesannet ning kui need äkki kuidagi varem ära teen, on hiljem lihtsam. Proovima ju peab:)

Kommentaare ei ole: