Eile õhtul, pärast tööd, käisime taas bussiga ringil. Sel korral Tallinna piires. Sõitsime niisama ringi ja käisime ka Räägus burgereid söömas (jah, õnneks seda juhtub harva). Kuna autos oli ka nublusid, oli ka nende käitumine nublulik.
Tiheda parkimisasustuse tõttu tuli bussi sisenedes jälgida, et kõrvalolevat autot ära ei rihiks. Hüüdsin seda juba enne ukse avamist, kuid ühele oli see nagu nahktagile vesi (mida ta enne Statoili klaasipuhastuskäsnaga mõnuga ka sai). Prõmmdi... Kuna kõrval olid vene rahvusest noored, kartsin esialgu kõige hullemat. See selleks. Kiskusin kohe ukse lahti ja kukkusin toda noormeest noomima, et tulgu välja ja vabandagu ning püüdku asi heaks teha. Tema aga eiras kõike. Tore... Õnneks olid kõrvalseisvad noored vägagi rahulikud ning pärast oma mersuukse kiirkontrolli oli asi korras. Minul oli aga asi põhimõtteline - teed midagi niru, siis vabandad ka. Noh, oli mömm.. ei julgenud:S
 Siim on meil pealehakkaja. Läks ajas noormeestega paar sõna ning poetas ka ühe 'Smile, God loves you' kleepeka. Meie viisakas käitumine sai neilt ka viisaka vastužesti. Märgates, et me enam oma bussiga väga hästi välja manööverdama ei mahu, ajas autoomanik kenasti, omaalgatuslikult, enda sõiduriista kaugemale:) Nii kena neist. Tõsi küll, minu arvamus meie autos sõitnud noorhärrast on aga taas mitme pulga võrra langenud.

Kui juhtub midagi, kannad vajadusel kahjud ja vabandad!

Tuttu pääsesin pärast kella kaht ning pool kaheksa hommikul oli väga raske end pehmelt madratsilt üles ajada. Tööle... Kell oli täna minu kasuks ning juba viiest olin vaba:)
Kuigi tänasest aiakoristusplaanist midagi välja ei tulnud, sain toas asjad paika ning homme on kindlasti ilma ja ka aega õuesolemiseks:)

PS. Homme üle pika-pika aja taas ülistama!:)