...See päev, mil saan lõpuks jälle teha kõrge hobusesaba, on käes...
..Küll saja klambri abiga, aga siiski:)
kolmapäev, 17. juuli 2013
kolmapäev, 17. aprill 2013
ere mass
Tegelikult ei ole Facebookis inimeste stalkimine ilus ega kasulik. Aeg-ajalt seda ikka juhtub. Tihtipeale on tagajärjeks vaid langenud enesehinnang ning pealesunnitud soov olla osa hallist massist - instagram'i pildid toitudest, mina-niisama-ilus kaadrid ning ideaalid netiavarustest, mis ilutsevad kaanepiltidena.
Kõik tundub liigagi perfektne.
Sellest hoolimata on kõigel sellel oma mõju. Tõmbud buduaarilaua juurde ja üritad endast ka midagi taolist välja vorpida. Siis selgub, et põsepuna on liiga sätendav ning huulepulk liiga punane. Ja üldse on juuksed halvasti sätitavad ja valet värvi.
Natuke ju võiks olla seda imetlust ja tähelepanemist. Või mitte?
Sügisel läheme Inglismaale. Nii väga ootan juba, millal välismaale saab. Pole kunagi käinud ning siinkohal on jällegi üldsuse surve, mille tagajärjel tundub inimene, kes pole Suurt Benni oma silmaga näinud, ebatähtsana.
Koolis on veel nii vähe jäänud. Tulemused olid semestri lõpul paljutõotavad. Ometi suudavad mõned hindeüllatused tuju ning motivatsiooni allapoole meretaset kukutada.
Pärast pikka ja mingil määral masendavat päeva, pistad varbad teki alla ja loodad, et ometi kord oleks jõulud. Seejärel avad Joyce Meyer'i "Ära iial anna alla" ning leiad, et järgmine peatükk räägib just õpingute juures mitte alla andmisest. Mingisugunegi julgustus. "Ära anna alla!" "Veidi veel!"
Niisiis, tulgu, mis tuleb. Mina tahan anda endast parima. Ainult selleks, et ikka pärast öelda, et ilma abita poleks ma saavutanud seda, millest ma praegu unistan :)
Korteri remondifaasi lõpuni on jäänud väga vähe.
Köök, vannituba, elutuba, wc ja koridor on põhimõtteliselt valmis. Pistikud vaja seina keerata ning lambid ära ühendada. Magamistuba on veel pahtli, värvi ja parketiootel :)
teisipäev, 12. märts 2013
Vanemast ajast uuemasse
Minu jaoks on märtsipommitamise sündmused kuidagi väga südamelähedased. Lihtsalt kohutav on vaadata neid kaadreid päevast, mil pool pealinna maha pommitati.
Nukker on, et ei jõudnud vanaemalt selle kohta eriti küsida. Oli tema ju parasjagu 13aastane ning eks sellest east jää hirmsad sündmused eriti hästi meelde. Aga mis möödas, see möödas.
Mäletan, et vanaema rääkis, et tema isa olevat kunagi ühe aknast sisse sadanud granaadi või mingi muu taolise pommi kiiruga tagasi välja visanud ning sedasi oma pere õnnetusest päästnud.
Minul oleks kindlasti eluks ajaks trauma, kui midagi nii õudsat ise läbi peaksin elama. Annaks Taevas, et meie põlvkond võiks elada ilma igasuguse pommitamise ja kimbutamiseta.
![]() |
| Natuke juba paigas :) |
Remont, remont, remont! :)
*Tühjendasin vanaema korteri pea täielikult vanast serviisist ja vidinatest ning välja tuli väga palju huvitavat.
Sealhulgas igatsorti mummulisi nõusid. Kahjuks minu kodu ja sisustusega see kokku ei lähe. Kõik pole just terviklik, aga suhteliselt hästi säilinud selle aja kohta. Ja üks väga äge mummuline lauavakstu on ka - rullis ja täiesti kasutamata.
Samuti ei oska ma midagi peale hakata UPA4 (fotosuurendaja) ja originaalpakendis mulksuga kohvikannuga.
![]() |
| L=Liisu, V=Vallo.. arvatavasti aastatel 1998-2000 |
pühapäev, 17. veebruar 2013
Kahe kuu jooksul 3korda teatris -
Tour de Farss - H.Norman ja K.Adamson
Kuni inglid sekkuvad - Draamateatri kahurvägi
Ootamatu ettepanek - R.Trass ja H.Sallo
Kohe mitme aja eest tagantjärgi ja ette ära käidud :)
Kõik etendused olid huvitavad. Tõsi küll, kahe ja pooletunnine lavastus on esmapilgul ja pühapäeva õhtul üle mõistuse asi, aga kui sisu on hea, pole häda ühti :) (Draamateatri näidend). Üleüldse oli tegu väga süvenemistnõudva näitemänguga sellest kuidas inimeste kiiksud on keeratud maksimumi peale ja nad on kõik ühte väiksesse kohta korraga sisse topitud. Eneseimetlejad, jutupaunikud, nostalgitsejad - täisvõimsusel vadisemas.
Ootamatu ettepanek - Väga muhe tükk sellest kuidas kaks leske teineteist leiavad ning kuidas tunded üle pea keevad :) Helgi Sallo on jätkuvalt täielik päikesekiir. Palju naeru ning hulganisti väljendeid ja ütlusi, mis jäävad pikaks ajaks igapäevakasutusse.
Tour De Farss - Kostüümikomöödia. Hästi palju edasi-tagasi tormamist. Sügavam sisu puudus. Rõhuti just naljakatele situatsioonidele - rootslane kaameraga kapis ja vale mees vale naisega voodil.
Tour de Farss - H.Norman ja K.Adamson
Kuni inglid sekkuvad - Draamateatri kahurvägi
Ootamatu ettepanek - R.Trass ja H.Sallo
Kohe mitme aja eest tagantjärgi ja ette ära käidud :)
Kõik etendused olid huvitavad. Tõsi küll, kahe ja pooletunnine lavastus on esmapilgul ja pühapäeva õhtul üle mõistuse asi, aga kui sisu on hea, pole häda ühti :) (Draamateatri näidend). Üleüldse oli tegu väga süvenemistnõudva näitemänguga sellest kuidas inimeste kiiksud on keeratud maksimumi peale ja nad on kõik ühte väiksesse kohta korraga sisse topitud. Eneseimetlejad, jutupaunikud, nostalgitsejad - täisvõimsusel vadisemas.
Ootamatu ettepanek - Väga muhe tükk sellest kuidas kaks leske teineteist leiavad ning kuidas tunded üle pea keevad :) Helgi Sallo on jätkuvalt täielik päikesekiir. Palju naeru ning hulganisti väljendeid ja ütlusi, mis jäävad pikaks ajaks igapäevakasutusse.
Tour De Farss - Kostüümikomöödia. Hästi palju edasi-tagasi tormamist. Sügavam sisu puudus. Rõhuti just naljakatele situatsioonidele - rootslane kaameraga kapis ja vale mees vale naisega voodil.
kolmapäev, 19. detsember 2012
Leiud, mida endal vaja ei lähe
Ahjaa, seda ka, et panen edaspidi oma Picasasse üles pilte vanaema juurest üle jäänud asjadest, millega endal pole midagi tarka peale hakata.
Kui on soovi millegi järgi, siis piksuge. Aga serviisid käivad küll komplektikaupa. Kui on huvi, võin 1-2päeva jooksul täpsemalt asjade kohta uurida
Link piltidele:
Leiud!
Kui on soovi millegi järgi, siis piksuge. Aga serviisid käivad küll komplektikaupa. Kui on huvi, võin 1-2päeva jooksul täpsemalt asjade kohta uurida
Link piltidele:
Leiud!
The air is like slivers, it is hard to breathe
See lugu on vist juba pea kaks kuud kummitanud ning tundub, et kaja mu peas kestab seni kuni tuleb kevad.
Sel nädalal oli minu jaoks üks suur proovikivi, millega enamvähem kenasti ka hakkama sain. Pidin pärast kahekuist prooviaega ühe esitusega maha saama.
Ainus, mis nendest 4minutist mäletan on see, et mu silmad olid peaaegu kogu aeg kinni ja vahepeal passisin kella, sest aeg ronis hooga takka. Super suured tänud siinjuures minu juhendajale, kes mulle julgustust jagab
Tahaks veel kusagil end proovile panna, aga selle jaoks on enne vaja üht suurt imet ning topeltkoguses harjutamist.
Aeg rändab üldse meeletu hooga.
Alles oli september, nüüd juba detsembri keskpaik ja lõppenud semester. Aina jubedamaks läheb. Sess on kohe-kohe ukse taga ning mitmed ainetööd tuleks veel ära lõpetada ja mõne üksiku õnnetuga ka lõpuks ometi algust teha.
Seejärel algab tõemeeli viimane aasta ülikoolis. Aasta selles mõttes, et lõpetamine on järgmiste jõulude eel.
Oma juuksevärviga pole ma jätkuvalt 100% rahul. Erilisem tundub etem kui tavaline tuhavärv. Vahest on asi selles tobedas külmas, mis pole seni kordagi lasknud juukseid ilusad paista.
Tervest oma meigikotist jäin ka mõned nädalad tagasi ilma. Mitte, et seal midagi erilist olnud oleks või, et ma vajaks suurt kogust krohvi. Pigem seda,et see vähenegi, mida kasutasin, läks jalutama.
Külm ilm on mõnikord isegi lahe, aga ta ei tohiks pikalt kesta.
Ma lihtsalt nii naudin seda lugu..
laupäev, 17. november 2012
Taaskord sai korteris suur koristustöö tehtud. Kaks suurt ja üsna rasket veneaegset diivanit välja lammutatud ning kärusse pistetud.Tegemist on veel meeletult.
Plaadid vannituppa said täna ära ostetud. Enne vaja aga vann ja muu vanaraud välja viia.
----
Ei tea enam ise ka mida arvata. Kas ümberringi on pidev onupoja või sõbrapoliitika. On tegu niisama pideva juhusega või ma lihtsalt kräpin...
Kas ma punnitan üle või lihtsalt loomult andetu?
Kõlab emotsionaalselt? Noh.. Oleks sedasi ainult mõni kord, poleks häda,aga mulle tundub, et ükskõik kui palju ma ka ei harjutaks, kõrvalt juurde ei õpiks, ei ole ikkagi piisav.
Minu jaoks tundub veidi arusaamatu, kuidas inimesed, kes teisi korduvalt alt veavad on ikkagi edukad ja neid poputatakse.
Tahaks kasvõi ühtainust võimalust. Seejärel teaksin, kas on üldse minu koht või olen totaalselt ämbris. Või kinnitust.
Lihtsalt tore on kui sina seisad siin ja oled vait. Terve aja.
neljapäev, 15. november 2012
Töötäht
Tundub, et minu viimase kahe päeva koristamine on minu lühikese elu jooksul olnud kõige tolmu ja sodirikkam. Minu praeguseks projektiks on tühjendada ja seada remondivalmiks vanaema korter Mustamäel.
43m2 - 2tuba, köök, koridor ning vannituba ja wc. Kola on meeletult. Vene aja inimesed olid/on harjunud kõike koguma ja hulgi ostma. Vastasel juhul võib ju ilma jääda.
Raamatuid osteti mitmekaupa, puhastusvahendeid sellises koguses, et ka 30aasta pärast oleks omast käest võtta. Oi neid klaaspurke, mis on täis minust vanemaid kompotte ja kahtlasi siirupeid.
Sellist sodi prügišahtist alla lasta ei saa. Ei sobi, ei tohi ja pealegi oleks seda kohutav koristada. Poti abil utiliseerimine samuti ei aita - see on rivist väljas.
Suures koguses on ka nõukaaegset serviisi, kuivainepurke ja malmpotte(?), mida kuidagi ära visata ei raatsi. Ikka tahaks pigem maha müüa või niisama uuele omanikule anda.
![]() |
| kastitäis kohviube säilivusajaga 1988.a. |
Nüüd on selline tunne, et ükskõik mida või keda võiksin ära koristada
![]() |
| tegelikult peegelpildis |
Tellimine:
Postitused (Atom)






