Minu jaoks on märtsipommitamise sündmused kuidagi väga südamelähedased. Lihtsalt kohutav on vaadata neid kaadreid päevast, mil pool pealinna maha pommitati.
Nukker on, et ei jõudnud vanaemalt selle kohta eriti küsida. Oli tema ju parasjagu 13aastane ning eks sellest east jää hirmsad sündmused eriti hästi meelde. Aga mis möödas, see möödas.
Mäletan, et vanaema rääkis, et tema isa olevat kunagi ühe aknast sisse sadanud granaadi või mingi muu taolise pommi kiiruga tagasi välja visanud ning sedasi oma pere õnnetusest päästnud.
Minul oleks kindlasti eluks ajaks trauma, kui midagi nii õudsat ise läbi peaksin elama. Annaks Taevas, et meie põlvkond võiks elada ilma igasuguse pommitamise ja kimbutamiseta.
 |
| Natuke juba paigas :) |
Remont, remont, remont! :)
*Tühjendasin vanaema korteri pea täielikult vanast serviisist ja vidinatest ning välja tuli väga palju huvitavat.
Sealhulgas igatsorti mummulisi nõusid. Kahjuks minu kodu ja sisustusega see kokku ei lähe. Kõik pole just terviklik, aga suhteliselt hästi säilinud selle aja kohta. Ja üks väga äge mummuline lauavakstu on ka - rullis ja täiesti kasutamata.
Samuti ei oska ma midagi peale hakata UPA4 (fotosuurendaja) ja originaalpakendis mulksuga kohvikannuga.
 |
| L=Liisu, V=Vallo.. arvatavasti aastatel 1998-2000 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar