pühapäev, 24. november 2013

Kõigest on kasu :)

 Võtsin end kokku (osaliselt) ja kuulan kõrvaklappidest möödunud kuude pühapäevaseid salvestisi.
 Esialgu tundus hirmutav. Lülitades end aga täiesti ümbritsevast välja, keerates heli suhteliselt põhja, hakkab ajapikku aga julgem. Jah, eks ta ole, et igaüks kuuleb ainult ennast. Selgelt on aru saada, kus  end vägisi julgemaks sundisin, kus pabinast ära vajusin.
 Niipea kui saan selle toreda lõputöö kaelast ära, hüppan taas end arendama. Tegelikult kasvõi kohe, peaasi, et saaks õppetöö eest ära põgeneda.
 Tundub, et see allesjäänud kuu, on isegi liiga palju. Paanikas arvutuste tegemist pole veel olnud. Küll vist jõuab.

 Jalad on eilsest mõnusalt kerged. Treppidest üles ja alla, üles ja alla. Asjadega ja ilma. Sain täna teada, et ühe osalise sammulugeja näitas õhtu lõpuks 15km jagu astumist. Ei tea, kas ka just tõesti nii palju sai käidud, aga üks on kindel - vähe seda pole.
 Kui teil on probleeme enda liigutamisega, siis tulge abiliseks. Saate liigutada, lihastrenni ning hulganisti
laiskusevastast tegevust :)
 Lihtsalt ime, kuidas inimesed tulid appi ja kõik edenes ülihästi. Veel kord minu tänusõnad teile. 100inimest ei ole lihtne mahutada 96m2 istuma. Lauanappuse tõttu sai istekohti 72 ning püstjala polkaks ligi veel 6 kohta. Aga ega rohkem väga ei olekski mahtunud. Vast 10tk kuidagi oleks saanud. Õnneks oli ruume mitu, kuhu sööjaid sai jaotada.
 Päeva ainsaks istumishetkeks sai meil kõigil vist 10minutit pärast lõunasöögi lõppu. Samas, nälg ei näpistanud terve päeva ning jaladki ei tuletanud end meelde. Pigem torkis veidi kurk, mis sai tuult, kui auto pealt toitu ja muid asju sai maha laadisime.
 Ja kõik tuleb meile kasuks. Nägin eile selgesti, kuidas minu aastapikkune töökogemus vanalinna restoranis andis hea alusbaasi kõigeks. Samuti ka korraldusoskus - 1pulm,1matus. Loomulikult on suurim tänu abilistele ja juhendajatele, kes päeva jooksul kõiksugu olulisi asju meelde tuletasid ning aitasid.
 Aga see on lihtsalt super, kuidas kõigest on tulevikus kasu :)

*Kui kellelgi vaja midagi korraldada - võite minu poole pöörduda* :)

*Ja au Jumalale Prisma kiirkassade eest. Vastasel juhul oleksin vist jätkuvalt kassajärjekorras :D*

kolmapäev, 30. oktoober 2013

Sest me teeme alati kõike muud, kui seda, mida tegelikult vaja teha on - lõputööd näiteks

Ära kunagi lase oma kannatlikkuse karikat täis tilkuda.
Lükka ta pigem pärast iga vihmakorda taas ümber ning mine pärast edasi tühja anumaga.

Lõputöö edeneb samm-sammu haaval. Ligi 17 lehekülge juba enamvähem paigas (olemasoleva teksti sisse on veel viited kirjutamata. Need ilutsevad kommentaaridena paremal leheserval). Vägisi sunnin end teooria  peatükki kirjutama. Ehkki praktiline andmeanalüüs ja muu taoline oleks hetkel tunduvalt huvitavam.
Kõige enam kardan hetke, kus end teema rüpest välja rebin ning pärast koos kurja hundiga pimedast paksust ämbrimetsast avastan. Ja mitte enam metsaveerelt, vaid sügavalt võpsikust.
Motivatsioon käib üles-alla. Otse loomulikult võitlen ma segajatega, mis mind pea iga 7minuti tagant jälle rajalt maha astun. 9GAG, Facebook, Õhtuleht, Elu24... Tean, tean. Neilt lehtedelt ei leia kunagi miskit asjalikku. Tõsi küll, täna leidsin 9GAGi kaudu Investopedia, millest mulle juba jõudsalt lõputöö juures abi on olnud. Aga tegu on ikkagi erandiga. Päris kinni ka portaale panna ei anna. Olen püüdnud, aga ükski Firefox'i leheblokeering pole toiminud. 
Tagatipuks on Skype ühenduses FBga ning arvatavasti on kõik mu 601 tuttavat veendunud, et ma vist elangi lõustaraamatus. Nii see ei ole. Pärast MSNni sulgemist kogu vestlus ainult seal toimubki. Skype 'i tema esmasel eesmärgil ma vist ei kasutagi. Pole kellelegi helistada. Töökaaslastega pigem kirjutan Skype kaudu, kui hakkan neile kõrvalruumi helistama.


*Soovitan kõikidel koolitöö tegijatel kasutada alljärgnevaid nippe:
 - Kasutage Office pakutavat kommentaarivõimalust. Tohutult hea viis kirjutada kõik lisaideed ja märkused teksti kõrvale, seda mitte mõjutamata.  
Kes ei tea, kuidas seda võimalust kasutada, siis märgistage ära mõni sõna või lause, valige ülaribalt Review-> New comment ja kukkuge kirjutama
- Kasutage tekstis värviindikaatoreid
Mina märgistan niiviisi:
Kollane tekst – kaheldava sisuga
Kaldkirjas tekst – vajab ümber sõnastamist
Punane tekst – otse kopeeritud, vajab viitamist/refereerimist
-
Kasutage netibrauseri vahekaarte, kui otsite parasjagu lisainfot. Sedasi ei kaota te asjalikke lehekülgi ning järg püsib ka kenasti alles. 

- Kasutage Google Scholar'it artiklite/raamatute leidmiseks
- Salvestage oma tööst koopiaid regulaarselt. Minu koopia asub lausa pilves, sest pääsen samale failile ligi kõikjalt - kontorist, kodust, sõbra arvutist ja isegi nutitelefonist. Ei mõista, miks ma alati kuulen juhtumeid, kus kellegi töö lihtsalt haihtub... 
*Teen igaks juhuks kohe varukoopia ka arvutisse. Juhuks, kui kurjamid DropBox'i ründavad
- kehtestage endale üks aeg nädalas, kus te ainult lõputööga tegelete. Minul on selleks määratud teisipäeva õhtu 20.00-21.00. Sedasi saate olla kindlad, et tegelete tööga igal muul ajahetkel, aga mitte planeeritud ajal =) Praegu ei ole ju teisipäeva õhtu, või kuidas?
- Mina alustasin oma tööd vormistusest. Viimasel tunnil on seda kõige totram teha, sest alati ununeb midagi olulist, või mõni kindel käsklus ei õnnestu. Pealegi, korrektne vormistus on alati kõige parema esmamulje tagaja. 
Samuti ei teki siis olukorda, kus olete sisukorra ja sissejuhatuse järjekorra omavahel sassi ajanud...  Samuti on teil pidev ülevaade töö mahust ja organiseeritusest.
- Kõik vajalikud andmed ja arvutused tehke Excelis. Hoidke kõik kena ja korras, erinevad asjad, erinevatel lehtedel. Pole miskit hullemat, kui vigased valemid ja lonkavad joonised.
- Võtke julgelt raamatukogust terve hunnik raamatuid ning lapake nad kõik rahus kodus läbi. Tehke endale hästi palju järjehoidmislipikuid ning kirjutage kõik leitu oma väiksesse märkmikku koos leheküljenumbrite ja viidetega teemadele. 
Kui aga leiate, et mõni raamat üldse ei sobi, siis viige see raamatukokku varem tagasi. Kellelgi teisel võib seda tarvis minna. 
- Nagu ma eelmises punktis juba märkisin, võtke endale üks eraldi märkmik või vihik, kuhu kirjutate kõik ideed ja probleemid üles. Ärge kartke alustada tekste uuelt lehelt, sest seda lihtsam on teil edaspidi asju üles leida. 
 
Ja piinake oma lõputöö juhendajaid juba algstaadiumist alates.
Kõike saab parendada. Enne viimast esitustähtaega muidugi.


Märkasin alles nüüd, et vahemärkused on nagu kirbukaka.  Parandama ma neid ei hakka, sest liiga tüütu tegevus. Aga need ongi vahemärkused ja polegi väga olulised:)

Olge tublid ja ägedad!

kolmapäev, 16. oktoober 2013

Quelqu'un m'a dit


 Veel üle-eelmine aasta ma mõtlesin, et aitab mulle igasugusest prantsuse muusikast. Ei suutnud enam minutitki kuulata, veel vähem nautida. Arvatavasti oli põhjuseks nö. söögi all, söögi peale ühesuguse muusika mängimine.
 Tundub aga, et aeg teeb oma töö ning nüüd kuulan rahus raadio Tallinna pealt (ERR väljalase, mitte Edgari üllitis) Carla Bruni't ja teisi prantsuse esitajaid. Tegelikult tuleb lausa nostalgiahetk. See soe vana maja vanalinnas, küünlad laudadel ning soe jook. Ei saa mainimata jätta ka kohvimasina ja külmikute vaikset urinat. Samuti seda puitpõranda naksumist ja suurest aknast paistvat paksu lumesadu.
 Jah, see oli tegelikult ju hea aeg :)

Aga praegu on ka väga hea aeg, isegi veelgi parem :)



*See lugu on lihtsalt üks neist, mida sai enim kuuldud*

PS. See-eest ei suuda ma siiani taluda prantsuse filme, prantsuse näitlejaid või prantsuse keelt kui sellist.

teisipäev, 15. oktoober 2013

Google Ägedate efektide tööriist...

Ma mõtlesin, et keegi on mu Google'sse sisse häkkinud ja nalja teinud, et mõńed pildid GIF'ks kokku toppinud.
Aga ei, hoopis Google Ägedate efektide tööriist on ise trallitama hakanud.



pühapäev, 6. oktoober 2013

Otse loomulikult on lõputöö kirjutamiseks mõeldud kuud hoopistükkis viljakam aeg muude kirjutistega jätkamiseks. Näiteks blogiga

Ma lihtsalt tahtsin siia kirjutada sellest, et nii tore on, kui juhuslikult mõni ülihea erialane kirjandus kukub oma aastaarvuga hoopis möödunud milleeniumi.

Aga üldiselt on elu äge ja sügis on ka tore :)

Kessu on eilsest saati meie peale üsna pahane. Sööb kõhu täis ja kaob oma urgu/kuuti/majja tagasi ning vahepeal heidab mõned pahased pilgud meie poole. 

kolmapäev, 17. juuli 2013

Kaua oodatud kaunikene

...See päev, mil saan lõpuks jälle teha kõrge hobusesaba, on käes...

..Küll saja klambri abiga, aga siiski:)

kolmapäev, 17. aprill 2013

ere mass



 Tegelikult ei ole Facebookis inimeste stalkimine ilus ega kasulik. Aeg-ajalt seda ikka juhtub. Tihtipeale on tagajärjeks vaid langenud enesehinnang ning pealesunnitud soov olla osa hallist massist - instagram'i pildid toitudest, mina-niisama-ilus kaadrid ning ideaalid netiavarustest, mis ilutsevad kaanepiltidena.
 Kõik tundub liigagi perfektne.
 Sellest hoolimata on kõigel sellel oma mõju. Tõmbud buduaarilaua juurde ja üritad endast ka midagi taolist välja vorpida. Siis selgub, et põsepuna on liiga sätendav ning huulepulk liiga punane. Ja üldse on juuksed halvasti sätitavad ja valet värvi.
 Natuke ju võiks olla seda imetlust ja tähelepanemist. Või mitte?

 Sügisel läheme Inglismaale. Nii väga ootan juba, millal välismaale saab. Pole kunagi käinud ning siinkohal on jällegi üldsuse surve, mille tagajärjel tundub inimene, kes pole Suurt Benni oma silmaga näinud, ebatähtsana.

 Koolis on veel nii vähe jäänud. Tulemused olid semestri lõpul paljutõotavad. Ometi suudavad mõned hindeüllatused tuju ning motivatsiooni allapoole meretaset kukutada.
 Pärast pikka ja mingil määral masendavat päeva, pistad varbad teki alla ja loodad, et ometi kord oleks jõulud. Seejärel avad Joyce Meyer'i "Ära iial anna alla" ning leiad, et järgmine peatükk räägib just õpingute juures mitte alla andmisest. Mingisugunegi julgustus. "Ära anna alla!" "Veidi veel!"
 Niisiis, tulgu,  mis tuleb. Mina tahan anda endast parima. Ainult selleks, et ikka pärast öelda, et ilma abita poleks ma saavutanud seda, millest ma praegu unistan :)

  Korteri remondifaasi lõpuni on jäänud väga vähe.
Köök, vannituba, elutuba, wc ja koridor on põhimõtteliselt valmis. Pistikud vaja seina keerata ning lambid ära ühendada. Magamistuba on veel pahtli, värvi ja parketiootel :)






teisipäev, 12. märts 2013

Vanemast ajast uuemasse


Minu jaoks on märtsipommitamise sündmused kuidagi väga südamelähedased. Lihtsalt kohutav on vaadata neid kaadreid päevast, mil pool pealinna maha pommitati.
 Nukker on, et ei jõudnud vanaemalt selle kohta eriti küsida. Oli tema ju parasjagu 13aastane ning eks sellest east jää hirmsad sündmused eriti hästi meelde. Aga mis möödas, see möödas.
 Mäletan, et vanaema rääkis, et tema isa olevat kunagi ühe aknast sisse sadanud granaadi või mingi muu taolise pommi kiiruga tagasi välja visanud ning sedasi oma pere õnnetusest päästnud.
 Minul oleks kindlasti eluks ajaks trauma, kui midagi nii õudsat ise läbi peaksin elama. Annaks Taevas, et meie põlvkond võiks elada ilma igasuguse pommitamise ja kimbutamiseta.
Natuke juba paigas :)



Remont, remont, remont! :)










*Tühjendasin vanaema korteri pea täielikult vanast serviisist ja vidinatest ning välja tuli väga palju huvitavat.
Sealhulgas igatsorti mummulisi nõusid. Kahjuks minu kodu ja sisustusega see kokku ei lähe. Kõik pole just terviklik, aga suhteliselt hästi säilinud selle aja kohta. Ja üks väga äge mummuline lauavakstu on ka - rullis ja täiesti kasutamata.
 Samuti ei oska ma midagi peale hakata UPA4 (fotosuurendaja) ja originaalpakendis mulksuga kohvikannuga.


L=Liisu, V=Vallo.. arvatavasti aastatel 1998-2000