Quelqu'un m'a dit

 Veel üle-eelmine aasta ma mõtlesin, et aitab mulle igasugusest prantsuse muusikast. Ei suutnud enam minutitki kuulata, veel vähem nautida. Arvatavasti oli põhjuseks nö. söögi all, söögi peale ühesuguse muusika mängimine.
 Tundub aga, et aeg teeb oma töö ning nüüd kuulan rahus raadio Tallinna pealt (ERR väljalase, mitte Edgari üllitis) Carla Bruni't ja teisi prantsuse esitajaid. Tegelikult tuleb lausa nostalgiahetk. See soe vana maja vanalinnas, küünlad laudadel ning soe jook. Ei saa mainimata jätta ka kohvimasina ja külmikute vaikset urinat. Samuti seda puitpõranda naksumist ja suurest aknast paistvat paksu lumesadu.
 Jah, see oli tegelikult ju hea aeg :)

Aga praegu on ka väga hea aeg, isegi veelgi parem :)



*See lugu on lihtsalt üks neist, mida sai enim kuuldud*

PS. See-eest ei suuda ma siiani taluda prantsuse filme, prantsuse näitlejaid või prantsuse keelt kui sellist.