Lõputöö esitamise kadalipp

Tänane päev on olnud ikka täielik kadalipp...
 Hommik, ilus, päikesepaisteline.

Aega on nagu murdu. Tanklas pakutakse tasuta kuuma kohvi/kakaod. Seejärel hullupööra soodsad leiud Baltika kvartalist. Kõik on nagu liigagi ideaalne :D

 Siis selgub - trükikojas ei õnnestu lõputööd välja printida. Poole töö pealt lööb lehed segamini. Nende ettevõttesisesed arvutid (tööde sisseandmine ja printimine) ei ühildu ja saad 2x 30 lehekülge täiesti mõttetut paberit.
 Vahepeal otsustad autol parkimiskella sättida ja siis selgub, et pult ei tööta. Ei avane ei nupust, ei kusagilt. Ärasõit pole võimalik. Tasuline parkimine ja muu trill-trall :D Mõtled, et äkki saab kuidagi seest immot välja lülitada. Auto huilgab nagu viimsepäeva pasun :D Siis kutsud järgi oma printsi punasel hobusel ja selgub, et oleks võinud kapoti alt immo võtmega välja keerata. (Esialgu otsisin seda lülituskohta auto seest, kapoti alla polnud mõelnud vaadata).
 Seejärel tormad koju arvuti järele, et teha siis oma arvutis väike kontroll ja mõista, milles viga. Kindluse mõttes käid pärast arvuti võtmist läbi kontoritarvete poest, et oleks paberit, millele trükkida. (See trükikoda, kus hommikul käidud sai, langes kohe mõttest ära. Ei enam.) Lõpuks kohale jõudes selgub poole printimise pealt, et printeri tint sai otsa... 2h lõpliku esitamiseni.
 Kiired kõned teise trükikotta ja asi ants. Ootamatult selgub aga, et Word teeb lollusi. Nummerdab lehti omavoliliselt (lk 46 ei nummerdanud, jättis lihtsalt tühja koha, edasi nummerdas kenasti). Püüdes olukorda parandada, selgub, et parandamisel tekib ka esilehele sama number (lk 46).
 Kuidagiviisi sai kõik korda. Suund tagasi Tallinna poole. Kiire läbipõige teisest trükikojast - kõik on ideaalne. Tund aega varem töö esitatud.
 Enese poputamiseks läksime sööma. Söömast tulles selgus, et auto uksed ei avane ka mitte võtmega. Mina sain küll autosse sisse, et seestpoolt kõik uksed avada, aga lõpuks ei saa mina välja ja teine inimene sisse. Nali küll, eks? :D Tuli sõbrannal siis aknast sisse ronida... Söögikoha ees :D
 Koduukse ees sai autost välja tänu sellele, et pistsid võtme autost välja ja keerasid mitu korda edasi-tagasi (kesklukk ikka ei toimi).
 Pärast väikest puhkepausi läksime Selverisse. Seal suutsin koogi põrkega mööda poodi saata. Õnneks jäi karp kinni ja isegi kook ei liikunud oma kohalt karbis. :D
 Kadalipp missugune.


Ja lõpuks.. Ei saanudki me oma must have pilti koos oma köidetud lõputöödega.




 Aga lõpp hea, kõik hea.
Mis ma muud ikka öelda oskan, kui et tänu Jumalale tiibade eest pea kohal ja heade inimeste eest mu ümber :)


(Vabandan kirjaoskamatuse pärast. Mõte on väga kokku jooksnud)