Omadega lihtsalt läbi

Ei teagi miks..
 Lihtsalt..

 Väsimus on olnud juba mõnda aega võitmatu. Otsest pealehakkamist pole nagu ka kuidagi olnud.
Ise arvan, et süüdi on mõni vahejuhtum, mis minu vasakul käeseljal "ilutseb". Arvan, et jätab  armi:/
 Püüan end kokku võtta jälle. Naerda mõne nalja peale on nii lihtne, naeratada aga hoopis teine asi.

 Ma ei ole tavaliselt nii negatiivne, ega isegi mitte passiivne.
Vajaks lihtsalt tohutut ülestõstmist.

 Ma tean, et Tema on minuga, aga ikkagi...