Hoolimata kella nelja ajal alla tulnud äkkvihmast ja tohutust äikesetantsust on meie maja üle elanud järjekordse uuenduskuuri.
Just enne ämbri ümberpööramist (loe: vihma algust) jõudsin ära värviga tuulekastid. Minu jonni tõttu said need nüüd kahevärvilised. Esialgu tuli need üleni nn. rootsi punasega ära värvida, kuid mulle oli see värv täiesti vastukarva. Olin ma ju veranda üleni tumepruuniks värvinud. Seega - tänavapoolne külg on tumepruun ning allapoole jääv punakas. Lõpptulemus - kena:)
Kruvisin maha ja värvisin üle ka majanumbri. Seda küll kahjuks nõnda hoolsalt, et ka number ise on pruun. Küll pärast värvi eemaldab.
Igatahes on hea tunda, et keegi minu tööst lugu peab. Ning eriti, et see keegi on täiesti kõrvalseisev inimene.
Nimelt, napilt enne vihmasaju algust lõpetasin ma tuulekastide värvimist, kui naabrinaine koju tuli. Me isiklikult teineteist ei tunne, aga alati noogutame ja lehvitame viisakusest. Ta on selline hilistes 50dates naine, TTÜs õppejõud ja puha.
Tuli ja ütles, et olen ma ikka tubli naine:D
Pidevalt värvin ja teen siin õues midagi.
Ausalt öeldes, oli üks lihtne lause minule suureks julgustuseks:) Ei ehita ja tee ma ühti ainult iseendale ja Siimule. Teistelgi peab hea vaadata olema ju:)
* Julgustage teisi! Kasvõi ühe lihtsa lausega:)
Uue pliidi saime ka Andre abiga paika. Külmiku samuti. Andre on Siimu sõber, kes ka mõned nädalad tagasi tähtsa otsuse tegi - võttis naise:)
Nüüd tahaks jälle midagi õues edasi teha. Vihma aga tilgub jätkuvalt katuseräästast. Ei teagi, kas on vana või uus vihm:D
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar