hommikul jälle üle pika aja ülistust tegema.
Eks siis näeb ka, mis meie koguduse õnnitlemistest on saanud... Üksikindiviidi tähtsus kipub varju jääma viimati.
Kas kogudus peaks liikmeid suuremate tähtpäevade puhul õnnitlema? Kasvõi mainides või õnnistust paludes.
Ju ma siis olen tähelepanu vajav naine. Pärast pikka kihlusaega ei tea nagunii, pooled koguduse inimesed, et lõpuks abielus oleme.
pühapäev, 11. juuli 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar