esmaspäev, 14. juuni 2010

Tüdrukute õhtu

Tüdrukute õhtu ja seda just nii nagu pärast kaht nädalat meeles on:)

Oh, ma ei mäleta isegi enam kellaaega, mil kokku saime.
Vist oli kell 4pärastlõunal.
Lõunapoole käisime emaga veel kosmeetikus kulme ja ripsmeid värvimas. Täitsa teine nägu oli mõlemal lõpuks peas:)

Et siis... Ootasin kodus Reinit, kes pidi mu maja eest peale võtma. Tahtsin tohutult kontsakingi jalga panna, mida ma ka tegin. Hea oli, et aga võtsin igaks juhuks kaasa ka tossud. Vastasel juhul oleksin pidanud vist küll paljajalu vantsima.
Minu tüdrukuteõhtu algas kodulinnas Sauel - otse Kaubakeskuse eest. Seal ootasid mind sõbrannad, kes kiirelt mind toidupoe vetsu lükkasid ja käskisid ümber riietuda.

Minust sai... Jänku!:)
Nii lõbus oli poes ja selle ümbruses totakas riietuses ringi liikuda. Muhe oli ka see, et kuna minu kodulinn on väike, tunnevad kõik mind ja mu vanemaid.

Pärastlõuna kujunes aardejahiks.
Kohe ulatati mulle lipik ülesandega, mille täitmiseks pidime tatsama lasteaeda. Tegu oli tööpäevaga ning kell polnud isegi veel viis - see tähendas seda, et paljud lapsed veel ootasid oma vanemaid ning olid väga üllatunud, et jänesekostüümis tüdruk sammub nende poole.
Pidin tantsima Trolliga pulmavalssi ning tegema endale kardinatükkidest pruutkleidi. Ei puudunud ka takistusrada, mille läbimisega tulin üllatavalt kenasti toime.
Järgmiseks ülesandeks oli koristamine - pärast linnavalitsuse juures asuva bussipeatuse pesemist oli aeg minna rongijaama.
Vahepeatuse tegime taas kaubakeskuses, kust pidin ostma jänkutoitu. Väljusin poest 4kotitäie Kadarbiku porganditega.
Mulle ulatati piknikukorv, milles olid muffinid. Selgus, et pidin hakkama raha teenima nagu üks õige naine. Pere ei tohi ju nälga jääda. Pidin maha ärima nii porgandid kui muffinid.
Alustasin porganditega kohe rongis. Inimesi oli seinast seina. Oli nii neid, kes andsid porgandi, kahe eest 50.- kui ka tädikesi, kes 2krooni eest lausa koti kahmasid... Lõpp-peatusesse jõudmise ajaks olin kõigist juba lahti saanud.
Koogikeste müügiluba anti mulle alles Tallinnas.

Sellest, mis juhtus edasi, kirjutan juba homme.
Perenaine peab oma kohuseid täitma ning maja korras hoidma:)

-------------------------------------------------------------
Homsest sai ülehomme...

Igatahes... Raekoja platsis pidasid mind kinni saksa üliõpilased, kes otsisid inglise keelt valdavat ja jutukat eestlast. Tundus, et ma sobisin neile oma jänkukostüümida igati:D Jeerum... Intervjuu oli, noh 15min. Küsiti täiesti ajuvabasid küsimusi, millele nii mõnigi teine ei teaks vastata. Niigi pool teksti mõtlesin välja. Näiteks uuriti, et mille poolest sakslased ja eestlased erinevad, või millised valearvamused on eestlastel sakslastest jne jne:D Julm
Platsi serval muffineid müües sattusin kokku Lehari Kausteliga, kes parasjagu einestamas oli. Kahjuks kaardiga maksta ei saanud ning seega jäi temal magustoit muffinite näol saamata:D Välismaalastele läksid minu minikoogid peale küll... Teenisin nii mõnedki eurod:)
Kell oli vist juba pool kaheksa või pool üheksa, kui suundusime Kehrwiederisse - minu lemmikkohvikusse. Tegime seal mõned teed-kakaod ning mulle anti üle abieluvalmis neiu tunnistus:) Nii armas, lilla pealegi.
Suure burgerinälja tõttu enamus kaaslastest endale midagi kohvikus ei ostnud. Veetsime õhtu lõpu Viru Hessis, kust igaüks suundus erinevasse sihtpunkti edasi:)
Mina suundusin koju:)

Niipea kui saan pildid ja video, lisan selle siia:)

Kommentaare ei ole: