Elu nagu Lõuna-Eesti maastikud...
Iga hetkega üha lähemale, kuid rõõm on asendunud murega. Ei, mitte abiellumise pärast.
Venna pärast. Noh, noored koerad ikka kaklevad, aga ma ikka tahaks, et ta saaks minu elu ilusaimast päevast osa. Kangekaelsus aga ei anna kuidagi alla:(

Bussi jaoks peaks rohkem aega leidma. Isa ütles, et on vaid vaja nitrose lapiga üle käia ning seejärel saab juba sinise värviga mängima hakata. Siimu päevaplaan on aga selline, et enne homset kusagile ei jõua.

Varsti lähen Rotermanni väljakule esinema - emotsioon puudub
Täna peaks olema tüdrukute õhtu - emotsioon NULL

Loodame, et asjad lähevad jälle ülesmäge