Viimased neli tööpäeva veel vanas kohas. Ei jõua veebruari ära oodata.
Siin on/oli mõnus töötada. Head graafikud, seltskond ja super koogid.
Kõigest heast hoolimata olen ma väsinud. Rutiin? Võib-olla.
Vahest see ka, et pole kusagile edasi areneda. Sommeljeeks ka ei kipu. Toitlustus pole väga minu ala vist.
Minu jaoks on/oli see koht parim hüppelaud iseseisvasse ellu. Olin ma ju siia tulles alles abiellunud ja koduuksest välja astunud.
Ma olen 100% kindel, et Tema pani mu siia. Tegelikult oli asi nii, et ma ei kandideerinudki, kuulutust polnud ka kusagil üleval. Tollane juhataja lihtsalt leidis mu CV ning helistas.
Ja siin ma nüüd siis olengi. Vahepeal olin ära, kuid aega kokku lüües olen töötanud siin aasta jagu. :)
Eile hakkasin mõtlema sellele, et ei tea, palju ma siis kaalun kui iganädalaselt nii palju kookide ja saiakestega kokku ei puutu. Mkm, mitte oma kaalu üle kaebelda. Olen pea ideaalkaalus. Lihtsalt ma ei söö siis enam nõnda palju magusat. Loodetavasti.
Jah, tegelikult olen täna, homme, teisipäeval ja kolmapäeval veel leti taga. Hetkel on lihtsalt vaikne ja tuli kirjutustuhin peale.
See nädal on olnud võrratu. Nimelt sain omale uue töökoha ja seda oma erialaselt. Poole kohaga, kesklinnas ja mul on juhendaja, kes mind vajadusel kontrollib. Tohutu õnnistus!
Varsti seletan rohkem. :)
Sel nädalal olen ma end üksjagu kokku võtnud, iseloomuga tegelenud ja muidu asjalik püüdnud olla.
Ja ta õnnistab Tema otsimise eest kuhjaga. Samuti kustutab ta kõik üleastumised ja jonni tagajärjed. :)
Ps. Htc nordic klaviatuuriga on väga harjumatu kirjutada. Olgugi, et mul on öäü eraldi klahvidena, on raske õigele tähele pihta saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar