Ise ka enam ei tea
Kohe mitte midagi ei tea.
Mõhkugi ei viitsi teha.
Kessu on meil tänasest nüüd jälle toakass. Ma loodan vähemalt.
Tavaliselt on tal komme ukse vahelt õue lipsata. Hetkel ei tundu tal sellist mõtet olevatki. Rahulikult mõnuleb diivanil.
Pliidil podisevad kartulid, mis kohe mitte ei taha pehmeks keeda ning hoolimata avatud aknast, on kõik meie maja klaaspinnad hägused. Lihaainet meil täna kodus ei ole, poodi ei jõudnud. Külmkambri võti on Siimul autos ning seega ei ole võimalik ka jääs olevaid asju üles sulatada.
Et noh, põhimõtteliselt nagu on siis ning nagu ei ole kah. Oodata tuleb.
Mul on sama firma kõrge sääre ja paeltega saapad, mis ma olen juba peaaegu ribadeks kandnud. Lihtsalt nii lõppstiilsed. Too paar sai umbes 4aastat tagasi 2500.- ostetud. Jalas olid nad iga ilmaga ja igal aasta-ajal.
Praegu ootavad nad kingseppa, kes neile uue luku paneks ning taas üles tuuniks. Pitsserv ülaääres on nii kena:)
Igatahes oli loobumine hea idee, sest raha on mujalegi vaja. Nimelt on minu autole uut summutit tarvis. Vana pudenes sõna otseses mõttes isal käe vahele ära. Vähemalt tuli küljest ära. Umbes 65€ väljaminek kindlasti.
Täna, juhtimise loengu ajal suutsin leida endale järgnevad jalavarjud. Nendel on tükk maad rohkem praktilisust kui sügissaabastel. Pärast hiljutist kingariiuli ülevaatust leidsin, et kevad-sügis saapaid on mul terve hulk.
Hind koos kojutoomisega jääb 26€ piirimaile.
Uusi prille on kah vaja. Esmalt on need vaja aga prillipoest üles leida.
Tavalisi pikki särke on kah vaja.
Kõike aga korraga ei saa ning igal ostul on oma aeg. Loodan siis, et keegi minu lemmikuid eest ära ei osta.
Tujud käivad üles-alla-üles-alla.
Niipea kui mõnda kena pilti mõnest üritusest või romantilisest õhtust näen, siis tahaks ohata.
Ikka mõtlen, et meil pole nii ja meil pole naa.
Olgugi, et tegelikult on kõik hästi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar