See nädal on nii kiirelt läinud. Just nagu liiv, mis näppude vahelt pudenenud. Ainult, et möödunud nädal on kõvasti rohkem väärt, kui mõni peotäis rannakatet.
 Sugumugulased, üllatused, ülesanded ja tormamised.  Kõike jagus!

 Nii hea on olla.Lõpuks on mul mõni hetk aega end diivanile lösakile lasta, sääred lauanurgale toetada (jah, just sääred, sest jalad tegelikult kohvilauale kuidagi ei sobi) ning lasta näppudel klaviatuuril ringi tantsiskleda.

 Ma olen väga paaniline inimene. Jah, just paaniline..nagu paanika. Kui midagi on niru või ebamugav, siis seda väga ohtralt. Igasuguste uute asjadega ümber käimine, olukordade lahendamine ja sada muud pisitegevust. Muretsen tihti üle.

 Vaatasin äsja oma pangakontot ja oh üllatust - minu esimene palk. Esimene ametlik palk - finally=D
Täitsa teine asi on võrreldes möödunudaastase kohvikustöötamisega. Olgugi, et seal sai lisaks 2,3€ pesemata tunnipalgale lisaks pea samaväärselt tippi, on puhas värk, ikkagi puhas.
 Tol ajal sai sellise palgaga lepitud ainult vajaduse tõttu. Mingi oma sissetulek pidi ju olema.
 Homme algab mu viimane praktikanädal. Abilisena olen tööl aga augusti teise nädalani. Tahaks isegi kauem seal olla. Vahest isegi kooli kõrvalt. Peaksin selle kohta uurima.   Töökaaslased on head, ülesanded normaalsed ning isegi sellise tunnitasuga saab ära harjuda;)