Praegu samastaksin end pildiga nr 4

 Vahepealne asjade käik on mu täitsa tusaseks ajanud.
Vestlust hr.raudmatsi kohta sai ka FBs jälgida. Kuna õppejõul on midagi kooli vastu, siis elab ta seda meie peal välja. Kõige kõrgem hinne üldse äriõiguse eksamil oli 3. Okei... Ärijuhtimise erialal üks poiss sai 4. ikkagi jama:S
Ma sain küll 3, kuid oma tehtud vigasid ei tea ning pole üldse tulemusega rahul. Rektor ütles, et ükski õppejõud pole isegi mitte kohustatud oma hinnet põhjendama ega tööd näitama, et näeksime tehtud vigu - eksju tore. Kuhu jääb see, et tasulisel kohal olev üliõpilane - klient - kuningas... Vist kõikjale mujale.
 Posiviitset hinnet saab parandada ühe korra. Arvesse läheb aga viimane tulemus. Kuna aga too õppejõud oleks kursis sellega, et käisime õppekeskuses küsimas ja jonnime tema vastu -  käänaks ta veel halvema hinde.
 So, there goes the cum laude idea...
Keskmine langes 0,3palli:S Aga noh, eks näeb. Vähemalt sain positiivse hinde (kusjuures 2 on ülikoolis kah väga hea hinne) ning rohkem seda õppejõudu nägema ei pea.

 Praegu häirib see, et minult ei küsi keegi midagi:S Aetakse oma asju ning siis ei tule pähegi küsida, mida ma reede õhtul teha tahaks või mulle kokkulepitud ideedest rääkida.  jesss!

 Ei kujuta üldse ette.
 Üldiselt ma ei ole negatiivne inimene, aga praegu oleks nagu terve viimaste aastate negatiivsus minule korraga peale lennanud.
 Hääleseades olen end juba maha kandnud. Lihtsalt ei tule häält välja siis kui minu kord on ja üha suurenev ebakindlus keerab asju ainult veel enam kraavi poole. Eriti siis, kui mingi superlinnuke kõrval ideaalselt alati lõõritab=/
 Ja ülistusproovis on ka praegu selline tunne, et kõik on ainult oma asja eest väljas. Kuhu jääb teineteise juhendamine, parandamine ja JULGUSTAMINE??? Kolmapäeval oleks lihtsalt tahtnud ära kõndida sealt:S

Ei tea, ei tea, ei tea...

Täna olen juba 5tundi järjest susserdanud selle idiootse statistika ainetööga... Mõhkugi ei jaga