Huvitav, huvitav

Heia.
Mõnda aega on mu peas kumisenud igasugused mõtted. Erlkõige töövallas. Juba möödunud aasta augustis naljatasin, et kohvik, kus töötan peab vastu umbes jaanuarini ja siis on seal hullumaja. Noh, nüüd on jaanuar ning asi on üsna huvitav. Oma töökoha nime pole ma seni üheski postituses märkinud ja ei märgi ka. Las jääb sutikene anonüümsust ja pisike võimalus enese taas ülesehitamiseks:)
 Omanik on viimaste kuude jooksul juba teist korda pilvede(palmide) all puhkamas. Ajal, mil ta ära on, midagi teha ei saa, sest kõik väljamaksed ja palgasaamised pidurduvad. Raamatupidaja saadab inimesi pikalt, öeldes, et lepingutega töötajatel on ka palk saamata ja mida me üldse pärime. Piimasahtlis on kaks päeva üle läinud piim(tänaseks on see juba otsas ning kasutusel korralik) ja ühtegi toorainet juurde tellida ei saa, sest enne soovitakse, et võlad ära makstaks.  Ka pesumajast tagasi tulemata pesu tekitas huvitavaid ideesid sellest, kuidas must pesu arestitud on. Linu ja rätikuid on ju alati ettevõttel tarvis.
 Unustasin ma mainida, et aasta algusest saati on meie kassasüsteem katki. Server on väidetavalt maas. Kaardimakseid saab teha veidi tihedamini kui kuuvarjutust näha. Kõlab usaldusväärselt?
 Pigem kahtlaselt? Eks ta seda veidi olegi.
 Neljapäeva õhtul otsustasin ära, et võtan oma raha ja tulen ära.  Püüdsin reedel veel raamatupidajat kätte saada, kuid tulemust ei olnud. Laupäeval olin üksi terve päeva, paarilist mul polnud. Õnneks restorani töötaja oli mul vajadusel abiks. Tippi sain üle 10euro, mis on jaanuari ja euroaja kohta hea:) Laupäevaõhtune kassa oli piisav, et sain oma detsembrikuu palga kätte ja jupikese ka jaanuarikuu omast.
 Pühapäev oli tohutult vaikne. Umbes kuus laudkonda terve päeva jooksul.
 Vähemalt saime paarilisega koristada ning mis kõige tähtsam, taas teineteisega koos aega veeta. 1-9klass olime iga päev ninapidi koos, kuid gümnaasiumi veetsime teineteisest lahus. Meile tundub aga nagu poleks neid kolme aastat vahel olnudki:)

 Ka ülistusproovi aeg muudeti ära. Meilt küsimata tõsteti see kolmapäeva peale ja alguskellaaeg määrati hirmus varajaseks - 18ks. Katsu sa töölt või ülikoolist õigeks ajaks kohale jõuda.
 Hiljuti olen hakanud enda juures tajuma kadedust ja võitlen sellega. Tahaks nii väga olla alati tähelepanu keskmes, olla parim, saada tunnustatud ja imetletud. Kõik, mis ei käi minu tahtmiste järgi, tundub halva ja ebameeldivana. Kipun jonnima ja peas toimub ma-ei-tea-mitmes-kodusõda. Haarasin taas kätte Joyce Meyer'i "Mõistuse lahinguväli" raamatu ning loen juba viimaseid peatükke. Äsja tundus mulle, et see raamat enam minu vastu ei kõnele, kuid eksisin. Peatükk, mis kirjutab kõrbementaliteedist - kadedustundest ja kiivusest on nii puudutav. Seisan vastu hingevaenlasele ja parandan end!:)

 26-28jaanuar oleme Siimuga Rootsis:)