Kool on läbi, aga ikka vea seda koera sabapidi järel. Koolilehest jutt. Peaks nagu tegema, aga lihtsalt ei suuda:S motivatsioon - netu!
Homme on juba proovisoeng, Saue Sõlg ja järjekordne bussimaania.
Täiesti uimaseks kisub ära. Unustan lihtsalt süüa. Viimaste päevade jooksul olen päevas korra sooja toitu söönud. Ülejäänud aja täidan üksikute shokolaadisaiadega. Tobe asi see mälu.
Pärast eilseid lahkhelisid oleme taas mõisaga õigel rajal. Tund
ub, et kõik sujub kenasti.Tohutult raske on aga uskuda, et ma tõepoolest lähen mehele. Kuidas see käib? Kas kõik ikka õigesti välja tuleb? Ega ma ei komista? Kas tõesti?
Prrr... Asi võiks juba mulle reaalsusena tunduda:D
Siiski pole me peaaegu kelleltki saanud kõnet, kas kutsutu tuleb, või mitte... :/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar